21:13 teisipäev, 19.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadMäekalda
  Mäekalda 2 ( Peeter I maja)

Peeter I maja Mäekalda tänav 2

Proportsioonidelt ja detailidelt barokliku arhitektuuriga lihtne väike kelpkatusega ühekorruseline kivimaja. Loodeküljelt eenduvas osas on tilluke mezzaninokorrus. Dekoorita fassaade kaunistavad barokliku kuju ja liigendusega tihedaruudulised aknad.
Põhiplaanilt on hoone ebasümmeetriline ja edelaküljel viltunurkne. Peasissepääs kagufassaadi edelaotsas avaneb eeskotta, mille taga on mantelkorstnaga köök ja selle kohal mezzaninokorrusel söögituba. Kirdetiib jaguneb kaheks eluruumiks; nende all olevatesse keldritesse pääseb tagafassaadilt laskuva välistrepi kaudu. Eeskoja ja eluruumide põrandad on erineval kõrgusel.
Omaaegsest Peeter I majast ligikaudu poole võrra väiksem ja uuendatud interjööriga hoone on mahult ligilähedane raehärra H. v. Drentelni väikese suvemõisa elamuga (17. saj. II poo), mis 1714. a. kohandati tsaarile ajutiseks suveresidentsiks. Seejuures pikendati elamut edelaküljele rajatud õhukestest tellistäitega puitsõrestikseintest juurdeehitisega. Tulemuseks oli tagasihoidlik, kuid üldjoontes sümmeetrilise plaanilahenduse ja fassaadikujundusega piklik baroklik hoone, mille tagafassaadis oli tunduvalt eenduv risaliit. Sümmeetriataotlus ilmnes ka anfilaadruumidega külgtiibade planeeringus. Peasissekäik asus praegusel kohal. Eeskoja taga oli kvadraatse põhiplaaniga köök koos mantelkorstna ja leivaahjuga. Tsaari kasutatud köetavad ruumid paiknesid hoone kapitaalses tiivas. Kergema konstruktsiooniga juurdeehitis oli ilmselt vahtkonna käsutuses.

18. sajandi teisel poolel oli hoolduseta jäetud hoone täiesti lagunenud: 1762. a. langes sisse osa lagesid, 1769. a. varises lõplikult maha juurdeehitis ja 1777. a. võeti eest kõik aknad.

Praeguse kuju ja siseplaneeringu sai hoone aastatel 1804-06 tehtud ulatuslike korrastustöödega. Edelasein suleti umbseinaga, endine köök jaotati pooleks ja lammutatud leivaahju kohale tehti alles nüüd ehitatud mezzaninokorrusele tõusev puittrepp. Samast ajast on pärit ka profileeritud seina- ja laekarniisidega siseviimistlus, akende raamistused, uksed, põrandad jne., mida osaliselt on hiljemgi uuendatud. Hoonele tehti laudkatus.
Arvukatest kõrvalhoonetest (tõllakuurid, hobusetallid, vahimaja jne.) ei ole enam ühtegi alles. Ainsana säilinud saun deminteeriti 1939. a.
Alates 1940. aastast kasutusel muuseumina.
Sisustusse on kuulunud stiilset mööblit (tooid, lauad, kapid) ja Kadrioru lossist pärit kunstiesemeid.

Rasmus Kangropool

Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee