13:53 pühapäev, 15.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadMerivälja
  Merivälja tee (Pirita klooster)

Pirita klooster Merivälja teel

Suurim nunnaklooster Vana-Liivimaal. Järgis Birgitta kloostriordu põhimõtteid ja sisekorda.
Asutasid Tallinna jõukad kaupmehed 1407. a. paiku. Juhtivat osa etendas H. Swalbart, kes oli kloostriehitiste projekteerija ja ühtlasi ehitustööde organiseerija. Ehituskrundi Pirita jõe põhjakaldal kinkis Liivi ordu, kes kloostri rajamist aktiivselt toetas.
Esimestest ehitistest on säilinud nelja hoone müüriosi ja hilisema kiriku kohale ulatunud kabeli vundament.
Reeglipärase kloostrikompleksi ehitamist alustati 1417. a. Traditsioonilise plaanilahenduse erijooned määras kloostriordu ehituseeskiri. Juhtivad ehitusmeistrid värvati Tallinnast. 1431. a. olid nunnade klausuuri põhiruumid valmis. 1436. a. pühitseti kloostri kirik. 16. sajandi algul tehti viimased suuremad ehitustööd (rekonstrueeriti vaimulike klausuuri idatiib).
Pärast luterlikku reformatsiooni (1525) algas kasvatusasutuseks kohandatud kloostri langus. 1564. a. laastas nunnade klausuuri idatiiba tulekahju. Liivi sõjas Tallinna piiranud Vene väed rüüstasid kloostri 1575. a. ja purustasid 1577. a. Järgmise sajandi lõpuni kasutati üksikuid tervemaid ruume elamiseks. Pärast Põhjasõja lõppu muutus klooster täielikult varemeiks ja ümbruskonna kivimurruks.
Viiluga läänemüür konserveeriti 1909-10. Esimesed arheoloogilised väljakaevamised tehti 1934-36 kiriku idaseina taga ja 1962-63 põhjaklausuuri idatiivas. 1975-80 kaevati välja nunnade klausuuri müürisäilmed ja kiriku põrand.
Alates 1980. a. on konserveeritud ja haljastatud varemepark Tallinna Linnamuuseumi filiaal.

Üldkavatis (kogulaius põhja-lõuna suunas 133,6 m, ida-lääne suunas kiriku kohal 74,8 m) koosnes kolmest iseseisvast ehituskompleksist: nunnade klausuurist põhjaküljel, vaimulike klausuurist lõunaküljel ja klausuuride vahele paigutatud kirikust. Vastupidi ordu eeskirjadele paigutati lääne poolt mööduva maantee tõttu kiriku peasissekäik mitte itta, vaid lääneseina, mis omakorda põhjustas peaaltari reeglivastase paigutuse idaseina äärde (Birgitta kloostrites on peaaltar läänes).
Kirik on kloostrivaremete kõige täielikumalt säilinud ruum (sisepikkus 56 m, laius 24,3 m, pindala 1360 ruutmeetrit). See on ristkülikulise põhiplaaniga lihtne kastehitis (vrd. dominiiklaste Katariina kirikuga), mille välisilme määras kõrge viilkatus, tugevad 2-astmelised tugipiilarid ja kõrged laiad aknad. Eriti iseloomulik on läänefassaad (kõrgus 35 m), mis koosneb dekoratiivsete astmikniśśidega heegelviilust, kolmest kõrgel paiknevast aknast ja teravkaarsest astmikportaalist. Seina ülaosas oli väliskantslialtar ja all põhjalõigus hagioskoop.
Basiilikana alustatud, kuid kodakirikuna lõpetatud kolmelöövilisel ruumil oli kaheksa traveed. Neist neli läänepoolset moodustasid üldkasutatava rahvakiriku ja neli idapoolset vahevõrega eraldatud kooriruumi. Tellistest ristroidvõlve (kooris tõenäoliselt tähekujulised) kandsid neljatahulised piilarid (kooris on kaks keskmist piilaripaari kaheksatahulised). Profileeritud vööndkaared toetusid pikkadele rippkonsoolidele (vrd. Niguliste ja Oleviste kiriku kooriga), mille tõttu on seinapinnad plastiliselt liigendamata.
Kiriku kooripoolne osa kuulus vaid kloostri liikmetele. Seal paiknes kesklöövi idavõlvikus peaaltar ja selle kohale ehitatud rõdul suurte akende all nunnadele määratud Maarja altar. Altarirõdust kõrgemal täitis koori põhjalöövi suur isoleeritud nunnarõdu. See oli portaali abil otseühenduses klausuuri ristikäigu ülemise korrusega. Nunnarõdu all on põrandanivool viis kohustuslikku pihikambrit. Peaaltari ees laskuvad läände laiad põrandaastmed, millel paiknesid paariti külglöövidesse hargnedes 12 obligatoorset kõrvalaltarit (suurelt osalt säilinud).
Kiriku rahvapoolel asus põhjalöövis Birgitta altar ja väiksemaid altareid ka lõunalöövis ja piilarite juures. Lõunalöövist avaneb suur kaarava kõrvalkabelisse, mis tõenäoliselt oli pühitsetud peaingel Miikaelile. Kiriku kagunurgas suundub müüritrepp võlvistikupealsele pööningule, mida kaupmeestekirikute eeskujul kasutati laoruumina.
Mõlemad klausuurid on kolme tiivana koondatud ümber nelinurkse sisehoovi. Neljanda tiiva moodustab kirik. Ühendus ruumide vahel toimus läbi ristikäigu, mis oli kas ühe- või kahekorruseline (suundub kiriku kõrval harvaesinevalt läbi tugipiilarite (vrd. Miikaeli kloostriga). Nunnade klausuuris on pearuumid emakloostri eeskujul paigutatud põhjatiiba. Tiiva alumisel korrusel olid ridamisi magamiskambrid (maksimaalselt 60 nunnale). Idatiib oli ühekorruseline ja osaliselt keldriga. Kahe saalruumi vahel paiknes küttekolletega köök, mille talalage kandis ümmargune kesksammas (anal. all-linna elamu dielega). Hiljem laiendati kööki idaküljel suure mantelkorstnaruumiga. Idatiiva lõunapoolseim ruum ulatus kiriku ja käärkambri idaseina taha parlatooriumi ehk kõnetlusruumi vahemüürini, mis tähistas klasusuuridevahelist piiri. Teispool vahemüüri, milles paiknesid birgitlastele iseloomulikud kõnetlusavad, oli parlatooriumi meestepool, kust suundus tee lõunaklausuuri.
Nunnade klausuuri läänetiib jäi välja ehitamata. Seda asendasid klausuurivälised esiehitised, mida sisehoovist eraldas kahekorruseline lääneristikäik. Lääneristikäigu ebaühtlane kulg ja laius johtusid osaliselt valminud algkavatise järsust koondamisest ehitustööde ajal.
Vaimulike klausuurist on arheoloogiliselt avatud uus refektoorium abiruumide ja ristikäiguga idatiivas. Teisel korrusel oli magamissaal.
Kõik pidevalt kasutatavad ruumid klausuurides (ka esihooned läänetiiva kohal) olid kuumõhkküttega. Seni on leitud 13 kerishüpokausti.
Üldisele heakorrastusele osutavad paest laotud räästaalused kraavid ja imbkaevud vihmavee ärajuhtimiseks.
Tüübilt ainulaadne on kuuetahuline kabel, mille alusmüürid leiti kiriku ees kalmistul. Viimane rajati 17. sajandil. Arhailise iseloomuga paeristid on pärit enamasti 19. sajandist.

Villem Raam
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993


 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee