14:36 kolmapäev, 11.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadLossi plats
  Lossi plats 1a (Toompea linnus)

Toompea linnus Lossi plats 1a

Toompea linnus (hilisem haldushoone) on Eestimaa vanimaid ja suuremaid arhitektuuriansambleid. Paikneb Toompea paelava edelajärsakul, mis kuni taanlaste vallutusretkeni 1219. a. tõenaoliselt moodustas eenduva osa kogu Toompea hõlvanud muinaslinnusest. Viimast rekonstrueerides püstitati arvatavasti juba 1220.-ndate aastate algul lõunarinde kindlustamiseks ümmargune paest kaitse- ning vahitorn (osa alusmüüri lossi kagunurgal säilinud).
1227. a. Toompea hõivanud Mõõgavendade ordu eraldas vahitorniga järsakupealse iseseisvaks kaitsealaks ja nimetas selle Väikeseks linnuseks (castrum minus), eristamaks Toompea Suurest linnusest (castrum maius). 1229. a. valmis seal umbes 140x50 m suurune kastell; vahitorn jäi kagunurka. Lääneküljel toetus kastelli müür looduslikult kaitstud klindijärsakule; ülejäänud müürilõike kaitsti paesse murtud vallikraaviga.
Stensby rahuleppega 1238. a. uuesti Taanile allutatud linnust tugevdati arvatavasti 13. sajandi lõpus; linnus jaotati vahemüüriga pooleks, lõunapool muudeti eeshooviks ja vahemüüri põhjaküljele rhitati väikese sisekastelliga kaitstud asehaldurihoone. Viimase kõrvale rajati sisevärav koos nelinurkse nurgatorniga. Tõenäoliselt juba 1300. a. paiku moodustas Väikese linnuse idaseina ette sarvena koonduv avar välishoov (praegune Lossi plats), mille lõunakülje läänelõigus oli Toompea välisvärav, kagunurka piiras Kuninga aia kaitseks 1310. a. rajatud parhami otsmüür ja selle kõrval oli värav, kust hargnesid teed all-linna (Pikk jalg ja Lühike jalg). Välishoovi põhjapiirdeks oli Suure linnuse kaitsemüür, milles oli Kellatorni nimeline vahevärav (Piiskopi tänava alguses). Arvatavasti samal ajal suurendati kogu Toompea kaitsevõimet Suure linnuse ringmüüriga, mis kulges mööda Toompea klindijärsaku välisserva ja millel olid kerged konsooltornid (katkeid säilinud).

Pöördeliseks kujunes linnuse ehitusloos Jüriöö ülestõus (1343), mis põhjustas Põhja-Eesti müümise Liivi ordule (Saksa ordu vahendusel 1347). Aastail 1350-60 ehitas Liivi ordu vana kastelli kohale nelja hoonetiivaga konvendilinnuse. Osaliselt sisekastelli hoonete müüristikku kasutatdes ja läänemüüri kaugemale klindi välisservale nihutades rajati ligikaudu ruudukujulise põhiplaaniga suurehitis pindalaga 1970 ruutmeetrit. vastavalt ordu ühiselureegleile paiknesid saalruumid nähtavasti järgmiselt: ühelööviline kabel ja kapiitlisaal põhjatiivas, suure danskriga seotud kahelööviline dormitoorium läänetiivas, kahelööviline refektoorium idatiivas ja komptuuri elu- ja ametiruumid lõunatiivas. Elukorruse all oli võlvitud abiruumidega soklikorrus ja ülal sakmelise rinnatisega pultkatusekorrus. Sisehoovi ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik. Välisseinte kõrgus oli kuni 20 m ja paksus kuni 2,6 m.

1370.-ndate aastate algul valmisid lõunaküljel suurendatud eeshoov ja kaks tugevat nurgatorni: edelanurgas ümmargune Pikk Hermann (algkõrgus umbes 35 m, läbimõõt 9,5 m; müüri paksus 2,8 m) ja kagunurgas Stür den Kerl ("Tõrju vaenlast"), mis oli alt 4- ja ülalt 8-tahuline (lammutati kubermanguhoone ehitamisel 1767. a.). Pika Hermanni III korrust, kuhu suundus läänemüüri kaitsekäik, soojendati kerishüpokaustiga; sama korruse välisküljel on väike dansker. Tornist pääses läänemüüri kaitsekäigule ja sealt konsoolkäigu kaudu torni hoovipoolsel välisküljel ka lõunamüüri kaitsekäigule. 15 m kõrge alumine tornikorrus on võlvitud poolkelder, mida kasutati külma moonalaona. 14. sajandi lõpuveerandil laiendati konvendihoone taga ka eeshoovi põhjapoolset osa; uus loodenurk kindlustati ripptorniga (Pilsticker, anal. Padise kloostris). Uue läänefassaadi kogupikkuseks järsakul kujunes 149 m. Valminud linnuse ida- ning lõunafront kindlustati täiendavalt parhamiga (moodustas lõunaküljel hilisema Kuberneri aia astangulise eelkäija) ja laia sügava kraaviga (ainult põhja- ja idaküljel). Peaväravat eeshoovi idamüüri lõunalõigus täiendati pika hoonestatud eesväravakäiguga. Ringmüüri põhjaseina keskele ehitati tõstesillaga kaitstud väike kõrvalvärav ühendusteeks Suure linnusega.

15. sajandil püstitati vastu eeshoovi ringmüüri arvukalt abihooneid. Uus ruumirida kerkis ka konsvendihoone peafassaadi ette ja muutis lõunatiiva topeltlaiaks. 1500. a. paiku valmis kirdenurgas ümmergune suurtükitorn (Landskrone), Pikk Hermann sai lõpliku kõrguse (45,6 m) ja dekoratiivse mashikulii.

Liivi sõja algul (1561) valdasid rootslased Tallinna ja ka Toompea. Uue võimu- ja stiiliajastu sümboline ehitati 1583-89 Pika Hermanni kõrvale läänemüüri siseküljele renessanssvormides Riigisaali hoone (lammutati kubermanguhoone ehitamisel). Juhtivateks meistriteks olid A. ja J. Poliensis, H. v. Aken ning sajandi lõpus veel A. Jurov ja A. Passer. Riigisaali suured sgemnetkaarsed aknaavad on kinnimüürituna säilinud läänemüüri välisküljel. Sisuliselt aegunud konvendihoonet kõrgendati korruse võrra, täiendati uute vaheseintega ja muudeti lao- ja abiruumide kompleksiks. 1691. a. murti eeshoovi idaseina uus väravaava (praegune lossi peavärav) ja ehitati põhjaseina äärde pikk hobusetall.

1696. a. valmis P. v. Esseni ja E. Dahlbergi projekti järgi kaks suurt bastioni - Ingeri bastion (nüüdne Harjumägi) ja Rootsi bastion (nüüdne Lindamägi), millega likvideeriti välisvärav ja Roosikrantsi eeskaitsetorn (erandlikult ülespoole aheneva kujuga) mattus Rootsi bastioni muldkehasse. Vana välisväravat asendas uus võidukaaretaoline Toomvärav (J. De la Valēe projekt, lammutati Falki tee ehitamisel).

Põhjasõjas 1710. a. venelastele alistunud Tallinas oli linnus pikka aega kasutamata. Aastatel 1767-73 rekonstrueeriti eeshoovi idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. Projekti koostas arh. J. Schultz 1766. a. Vanadele alusmüüridele täiesti uuena püstitatud hoone kujunes nüüd määravaks fassaaditiivaks. Algset peafassaadi, mida hiljem korduvalt muudeti, iseloomustas hilisbarokne rütmikus ja mänglev detailirikkus. krohvrustikaga alumine korrus on lihtsaks sokliks esinduslikule peakorrusele, mida kroonis elegentne mezzaninokorrus (muudeti tavaliste akendega korruseks 1897. a.). vertikaalliigenduse põhirütmi määravad tänini kolm risaliiti, millest äärmised lõpevad frontooniga, keskmine aga ehisvaase kandva balustraadiga (voluutidega vapikilp aastast 1935). Korrus kõrgemal on vertikaalliigenduseks akendevahelised liseenid ja risaliite piiravad pilastrid. Risaliitide mõjukust suurendab hilisbarokne dekoor, millega on kujundatud aknaraamistused ja kapiteelid. Ümarkaarsed aknad fassaadi keskel rõhutavad peakorruse esindusruumi - Valget saali, mis oli Tallinna esimene varaklassitsistlik suurruum. Punakaspruunist kunstmarmorist seinatahvleid kaunistas stukist rippdekoor, seina ülavöötmel paiknesid stukkpärjad ja -vaasid ning peegellage kandis hammasfriis. (Saali praegune neoklassitsistlik kujundus tehti 1935. a., arh. A. Perna, J. osrat, lünetimaalide (praegu EKM-s) võistluse 1937. a. võitis A. Jansen). Kahel pool saali paiknevad anfilaadselt üksiktoad, neist hoovi pool koridor. Koridor ja sellega ühendatud anfilaadsus iseloomustavad ka ülejäänud korruste põhiplaani.

1808. a. valmis eeshoovis lõunaseina ääres kroonupalat. 1920.-ndail aastail püstitati konvendihoone taha uus tall. 1870. a. kindlustati linnuse klindijärsak kattemüüriga (uuendati 1976. a.). 19. sajandi lõpukümnendil ehitati eeshoovi põhjaosas idaseina äärde arhiivihoone ja vana konvendihoone rekonstrueeriti kubermanguvanglaks; lõunatiiba paigutati ametiruumid, kuid ülejäänud tiibadesse ehitati vangikambrid. 1917. a. revolutsioonipäevil vangla süüdati.

Villem Raam

Aastatel 1920-22 püstitati konvendihoone kohale Riigikoguhoone, Eesti 1920.-ndate aastate arhitektuuri peateos (arh-d H. Johanson ja E. Habermann, arh. B. Krümmeri kaasabil). See on konvendihoone vundamenti järgiv kolmekorruseline neljatiivaline ehitis sisehoovi ümber. Vestibüüli peasissepääsuga ja selle kohal läbi kahe korruse ulatuv rõdudega saal paiknevad lõunatiivas. Hoones olid veel Riigikogu esimehe kabinet ja vastuvõturuumid, 11 fraktsioonide tuba, einelaud, teadetebüroo, arhiiv, paljunduskeskus, ametikorterid. Ehitise stiilis ilmneb mitmeid kihistusi. keskajast inspireeritud rahvusromantismile osutavad vana linnusemüüri lääneseina väliskülje taastamine ja uushoone hoolikas varjamine selle taha, samuti madal kaaristuga lahtine eeskoda peasissepääsu ees ning jalutusruumi seina müüritud kaks 16. sajandi algusest pärit palendikivi (kujutavad ohakat ja viinapuud). 1920.-ndate aastate traditsionalismile viitavad raskepäraselt kompaktne ning suletud üldkuju, mezzanino ja punasest kivist kelpkatus; selline laad muutus 1920.-ndate aastate eesti arhitektuuris domineerivaks. fassaadidel kontrasteeruvad ekspressionistlikult heleda seinapinnaga mustast terrassiitkrohvist reljeefsed aknapiirded ja H. Johansonile eriomane püramiidkonsoolidel karniis. Saali akende mustast soome graniidist geomeetrilise ornamendiga plastiline raamistus esindab rahvusromantismi ekspressionistlikku suunda. Vestibüüli kessoonlae, riietehoiu ja fuajeede kujunduses valitseb ekspressionistlik geomeetriline ornament. Tugeva ekspressionistliku valguse- ja ruumimõju loob saali lagi, mida sügavalt lõikavad vaod on kujundatud valgust peegeldavaks võlviks. Avapalendeid katavad kolmnurksed reljeefsakid (J. Koort). Algne värvivalik (ultramariin-roostepruun-sidrunkollane) oli väga stiilne. Istungisaali heledast heledast kasest mööbel on kujundatud rahulikuna; rohelise kaleviga saadikulaudadel olid signaalnupud hääletamiseks ja sõnapalumiseks. Kabinettide mööblit (H. Johanson) on säilinud, osa asub Tallinna Linnaarhiivis.

Viimased olulised ehitised tehti 1930.-ndate aastate teisel poolel. Lossifassaadi keskrisaliidi ette ehitati altaan (A. Tauk). Eeshoovi lõunaküljele püstitati uus kolmekorruseline haldushoone, mis uusbaroksena lähtub idafassaadi motiivistikust. Kuberneri aed rekonstrueeriti ning piirati monumentaalse tugimüüriga; Lossi platsilt viib aeda sepisvärav (kõik Alar Kotli).

Mart Kalm

Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee