|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Lai 9
Elamu Lai t. 9
Vormipuhtamaid neorenessanss-stiilis ehitisi Tallinnas. Ürikuliselt 14. sajandi algusest jälgitava kinnistu algne puithoonestus (elumaja, hobusetall) asendati arvatavasti 15. sajandil suure paekivielamu (kinnistu idaserval), aidahoone ja väikemajaga. Selline hoonestus püsis kaarjalt Suur-Kloostri tänavale ulatuval krundil 18. sajandi lõpuni. Seejärel endiste hoonete ümberehitusena valminud kahekorruseline, madala mezzaninokorruse ning kõrge kelpkatuse ja keskrisaliidi laiuse rõduga aadlielamu sarnanes naabermajaga lai t. 5.Koos teiste klassitsistlike hoonetega andseid need 19. sajandi algul Laia tänava ülaosale moodsa suurlinliku ilme. See klassitsistlik hoone ehitati ümber arh. E. v. Engelhardti projekti järgi 1899. a., kuid säilitati varasem maht ja risaliitide ning korruste arv. Peafassaadi uus arhitektuuriline ilme lähtub Firenze Palazzo Strozzi eeskujust. Fassaadi kujundavad krohvrustika ja ümarkaarsed aknad; selle lai, kitsaste akendega ülaosa loob mezzaninokorruse mulje. Räästajoonel eenduvat konsoolkarniisi ilmestavad astmikfrontoon ja vapitahvlit hoidvad greifid. Hoone keskel on värav-kangialune.
Siseplaneering lähtub suures osas varasematest, põhiliselt 18. sajandi lõpus ümber ehitatud kapitaalseintest. Allkorrusel on tähelepanuväärseim ümardatud tagaseintega salong; peakorruse keskel asub suur saal, sellest mõlemal pool salongid. Eessaalile on antud neorenessanss-stiilis sisekujundus (seinapaneelid, kassett-lagi, ahjud). keldrites on säilinud keskaegseid konstruktsioone (võlv- ja paeplaat-talalagesid, fragmente müüritreppidest, raidpiirdeid, silluseid jm.). Peahoonega liidetud tiibhooned on lihtsa anfilaadse ruumijärjestusega, neis on kujunduselemente mitmest stiiliperioodist (barokseid ja klassitsistlikke uksi, treitud balustritega puutreppe jne.). Suurt krunti ääristanud mitmesugused kõrvalhooned (ait, tallid, tõllakuurid jm.) on enamasti säilitanud klassitsistliku ilme ja ansamblilisuse. Lääne-tiibhoone tagune kolmekorruseline eluhoone ning sellele põhja suunas järgnenud vanad tallid ja tõllakuurid uuendati täielikult 19. sajandi lõpus, kusjuures puhta vuugiga paekivist õueelamule anti praegune ilme arh. K. Wilckeni 1892. a. projekti järgi.
Marta Männisalu
EA
Lai t. 9, omal ajal koolitegelasele Christoph Stackelbergile eluasemeks olnud maja, on detsent Leo Tiigi andmeil see koht, kus õpilasaastail elas "Kalevipoja" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald. (K. Laane).
|
|
|
|
|
