11:59 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadKuninga
  Kuninga 1

Elamu Kuninga t. 1

Fassaadikujunduselt ainulaadne baltikumi elamuarhitektuuris; omapäraks on Kristuse ja evangelistidega tahvelmaalid (15. sajandi I pool) viilu dekoratiivsetes ümarniśśides. Sarnasus Pirita kloostrikiriku viiluga osutab Pirital tegutsenud meistri H. Swalbarti tegevusele. Peahoonet ja poolviiluga väravahoonet ühendab ristvõlv-kangialune.

Plaanilahenduselt diele-dornse tüüpi. Esmakordselt mainitud 1407. a. seoses väravahoone ehitamisega. Veel möödunud sajandi lõpus oli peahoonel astmikportaal, sellest vasakut kätt kaks suurt raidraamistuses akent (anal. Vene t. 17) ja paremal üks kitsas aken. Maja ees olid väikesed juurdeehitused (kaubaputkad). 1979. a. leiti osalt kinnimüüritud portaali kohal kaubaluubi osi ning kahe valgusava põsekivid. Praegused teise korruse aknad ehitati 18 / 19. sajandi vahetusel.

Varasemast sisekujundusest on säilinud vaid dornse polükroomne talalagi (17. sajandi I pool), 18. sajandi plafoonmaal, raidkivist siseportaalid jne. Alumise korruse ilme pärineb ümberehitusest aastast 1876 (arh. R. Knüpffer), mil muudeti ka vahelagesid.

Õue tagaosas on nn. kodukabel, keskaegses elamukompleksis unikaalne. Selles on säilinud ainus gooti stiilis kamin Tallinnas. Hoonet dateeritakse praeguseks hävinud võlvidest säilinud päiskivi järgi, millel on tekst: int jar 1461 bauvete Ebert Smid de hus.

Boris Dubovik

Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993



 
  Kuninga 3

Elamu Kuninga t. 3

Suures osas keskaegsed mõõtmed ja ka põhiplaani skeemi säilitanud elamu koos kõrvalhoonetega. Teateid kivielamust siin on 14. sajandi keskelt; peagi sai see diele-dornse skeemi. 16. sajandil ehitati kõrvale ait (pro väravahoone). Aastal 1600 oli kompleks varemeis ning ehitati seejärel taas üles. Kangialusega väravahoone purustati 1944. a. ja lammutati Kirjanike Maja ehitamisel. Elamu praegune klassitsistlik ilme ja dekooriga liigendus on apteeker E. A. Bienerti ülesandel umbes 1814. a. tehtud ümberehituse tulemus (tõen. arh. C. L. Engel). Kahekorruselise elamu mezzanino (III k.) on kujundatud peakarniisilt voluutjate külgedega kerkiva kitsama ülakorrusena. Selle lõpetab raskepärane kolmnurkfrontoon, mis ehitud tiheda dekooriga (hammaslõike, munavöödi, ehiskonsoolide ja rosetikestega). Horisontaalsust taotlev liigendus on erakordselt mitmekesine; korruseid markeerivad akantusest, palmetist ja lootosest komponeeritud dekoratiivfriisid (sarnased Lai t. 15 dekooriga). Allkorrusel on horisontaalrustika; avad muudeti 20. sajandil.

Põhiplaanis on läbi kolme korruse muutumatult säilinud diele ja dornse paekiviseintega määratud kaheruumiline jaotus (tükeldatud hilisemate vaheseintega). Diele edelanurka kunagise mantelkorstna asemele ehitati 19. sajandi trepikoda. Varasemast sisekujundusest on järel vaid mõni profileeritud karniis, keskaegsetest ehituskonstruktsioonidest mõned raidraamistuses avad ning konsoolid. Keldris on neljatahulistele sammastele toetuvad ristvõlvlaed. Sissepääs tänavalt keldrisse murti 20. sajandil.

Dornsega liituvas ja sellest kitsamas piklikus tagamajas on praegu samuti kolm elukorrust, keskaegse paeplaattalalaega kelder ning dornse-poolses seinas korruseid ühendanud müüritrepp (praegu suletud).
Endises väikeses kuubikujulises majandushoones hoovi tagaosas on säilinud mantelkorsten, hiliseid tellistest kalasabaseotises võlve esimesel korrusel, uksesepiseid 18 / 19. sajandist jm.

Korduvalt ümber ehitatud; siiski on kinnistu hoonestus säilitanud keskaegse üldlaadi.

Marta Männisalu

Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993



 
  Kuninga 6

Elamu Kuninga t. 6

Esimesed teated sellest kivielamust pärinevad aastast 1373. Hoonel on kinnistu sees vaid üks suur ruum (dornse) ja selle ees väiksem juurdeehitis, ilmselt köök; viimase seinast eendus profatt (?). Sellele esimesele kivielamule on eelnenud vähemalt kolm puitehitist, millest 1981. a. avastati mitmeid fragmente.
Pärast 1438. a. ehitati vana maja ümber ja pikendati Kuninga tänava jooneni. See sai uue, põhiliselt tänapäevani säilinud põhiplaani. Sellest ajast on pärit 8-kandilise nurgasambaga mantelkorsten dieles, kivitrepi fragment, kerishüpokaust koos katteplaadi fragmentidega, astmikportaali detailid jms.
Järgmisel kapitaalsel ümberehitamisel 1624-42 kaotas maja oma keskaegse välimuse. Samast ajast pärineb dornse polükroomne talalagi ning dornsepealse ruumi plafoonmaal, ilmselt ka dornse kamina külg ning paraadtrepi balustraadi fragmendid, mille järgi rekonstrueeriti praegune trepp. 19. sajandi ümberehitused kahjustasid hoonet: barokktrepp asendati uuega, muudeti peaaegu kõik uksed ja aknad. Uue ilme sai tänavafassaad.
Praegune fassaad pärineb restaureerimisest 1983. a. (KRPI, arh. I. Kannelmäe, ajaloolased S. Mäeväli ja B. Dubovik, firma PKZ), mil elamu kohandati Laste Loomingu Majaks.

Boris Dubovik

Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993


Kuninga tänav 6 oli 14. sajandil seppade kasutada, 15. sajandil elas siin esimene Tallinna õpetatud arst Jacob von Horst, 16. sajandil kuulus kinnistu nii kaupmehele kui ka sadamavahile, 17. sajandil elasid siin rätsepad. 18.-ndal kullassepad, mereväekirurg ja vöötegijameister, 19.-ndal jälle kullassepad. Maja ei ole sugugi suur, küll aga täiuslik.

Tallinn/ Viru väravast Hirveparki. Koostaja Tiina Mägi. Tln., 1997
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee