09:48 reede, 25.04.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Linnad (2)
Tõrva, Valga
 
 
Alevid (12)
 
 
Külad (73)
 
 
Vallad (3)
 
 
Vaatamisväärsused (114)
 
 
Valgamaa

Valga maakond
Pindala: 2 043, 53 ruutkilomeetrit
Maakonnakeskus: Valga linn
Elanike arv: 35 676
Asustustihedus: 17,5 inimest ruutkilomeetril
Haldusjaotus: linnad: Tõrva 3183 elanikku, Valga 14282 elanikku, 11 valda (Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Õru).
Valga maakond asub Eesti vabariigi kaguosas. Ta on Eesti väiksemaid maarajoone, olles pindalalt suurem vaid Hiiu maakonnast.
Loodusest
Valga maakonna loodus on mitmekesine ja huvitav. Siin leidub tasaseid alasid, moreenkuplistikke, avaraid põllulagendikke, suuri metsi, ilusaid järvi, looklevaid jõgesid.
Maakonna läänepoolne osa ulatub Sakala kõrgustiku piirile. Siin domineerib ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik üksikute kuplite ning seljakutega. Põhja pool kohtame põhja-lõunasuunalisi väikevoori ja metsi. Tõrva ja Helme ümbrus on tasasem, liigestatud Õhne ja ta lisajõgede orgudest. Oruveerudel paljanduvad siin paljudes kohtades aluspõhja liivakivid. Hummuli ja Taagepera ümbruses leidub ka kuplistikke. Läti Vabariigi piiril esineb aga laialdane liivaala suurte metsade, nõmmede ja soodega.
Maakonna keskosa hõlmavad põhja-lõunasuunaline Väikese Emajõe orund ning selle jätkuks olev Valga nõgu. Orgudest on ulatuslikum Väikese Emajõe lai lammorg, millesse Tõlliste kohal suubub Valga poolt tulev pedeli ürgorg. Nõo kõige madalamas keskosas on laialdane Korva luht. laiemad põllualad on levinud sangaste ja Laatre ümbruses.
Kõrgeim ning reljeefilt vahelduvaim on Otepää ümbrus. Siin kerkivad Otepää kõrgustiku suuremad mäed, mis on ka kogu maakonna kõrgeimad tipud: Kuutse mägi (217 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (212 m) jt. sama kõrgustiku idatiiva tuntuim tipp on Väike Munamägi (207 m). Otepää ümbruses valitseb vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kumerjate mägede ning rohkete sinavate veepeeglitega. Järved esinevad siin sageli rühmiti, arvukalt on neid Otepää lähemas ümbruses, Pühajärve ja Päidla mail. Siinse maastiku rahutut ilmet suurendab veelgi vahelduv taimkate. Metsi leidub väiksemate saludena peamiselt kõrgendike lagedel ning järsemail nõlvadel, kus maapinna suur kallakus on takistanud maa kasutamist põlluna. Harimäe ümbrus on aga tänapäevaks muutunud üsna metsaseks. Siit saavad alguse ka suuremad metsamassiivid. Otepää kõrgustiku puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum keskosa (pindala 23 000 ha) kuulub alates 1979. aastast Otepää maastikukaitseala koosseisu, mis ühendab endised Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad.
Valga nõost kagus kerkib lääne-idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa; lääne suunas pinnavormid madalduvad ning jätkuvad künnistena. Ka Karula ümbrus on rikas järvedest, tuntuim neist on Karula Pikkjärv kuplistiku põhjaserval. Kõige huvipakkuvam ning puhkemajanduse seisukohalt hinnatuim osa kõrgustikust moodustab nüüd Karula maastikukaitseala (pindala 10 300 ha).
Maakonna lõunaossa jääb metsarikas Hargla nõgu. See on tasane ala, kus laialdaste metsade keskel kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja -rühme. Ümbruses on ilusaid männimetsi, Koiva ja Mustjõe ääres ka tammikuid.
Maakonna veestik on küllaltki tihe. Järvede koguarv läheneb kahesajale, 36 järve pindala on alla 1 ha, 31 järve pindala 10 - 100 ha. Suuremad veekogud on Pühajärv (285,9 ha) ja Kantsi järv (234 ha). Sügavaimad on Udsa järv (30,25 m) ja Koorküla Valgjärv (26,8 m); esimene on Eesti sügavaimate järvede seas kolmandal, teine seitsmendal kohal. Kõige selgem on vesi Karula Rebasemõisa järves (läbipaistvus 5,0 m, pindala 4,3 ha) ja Udsu järves (läbipaistvus 5,0 m, pindala 6,2 ha).
Maakonna piires voolavaist jõgedest on suuremad Väike Emajõgi (pikkus 82 km, jõgikond 1390 ruutkilomeetrit), Pedeli jõgi (31 km, 229 ruutkilomeetrit), Õhne jõgi (91 km, 563 ruutkilomeetrit) ja Mustjõgi (79 km, 1790 ruutkilomeetrit, kuulub Koiva jõgikonda). Liiklusteena on võimalik kasutada Väikest Emajõge 30 km, Õhne jõge 25 km, Pedeli jõge 3 km ja Mustjõge 50 km ulatuses.
Soid on kokku 722. Suurim on Lagesoo (Holdres), mille pindala on üle 1000 hektari.
Maavaradest on maakond vaene. Märkimist väärivad liiva- ja kruusakarjäärid Holdre ning karula lähistel. Savi leidub eelkõige Sangaste raudteejaama ja Valga linna ümbruses, kus varem toodeti telliseid.
Kasutatud kirjandus:
Mägi, H., Veri, K. Valga rajoon / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1983


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee