19:37 esmaspäev, 23.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadKiriku
  Kiriku 2

Elamu Kiriku t. 2

Varaklassitsistlik aadlielamu, mille laskis ehitada Hõreda, Ingliste ja Raikküla mõisa omanik F. v. Stahl 18. sajandi lõpus.

Kahekorruseline rikkaliku fassaadiga hoone, varaklassitsismile omaste habraste dekoorielementidega. Allkorruse horisontaalrustika katkestab tihedate akendega keskosa; uks ja nurgaaken on laiade pilastrite vahel, kroonitud medaljoni ja draperiiga. Teise korruse külgmisi, profiilsimsilt kerkivaid fassaadipindu (ka otsfassaadidel) liigendavad laiad liseenidena mõjuvad tilgutimotiividega krohvipinnad. Fassaadi lõpetab tiheda liigendusega peakarniis. Keskosas läbib seda pärjakeste, girlandide ja tiheda laineharjafriisiga dekoreeritud astmikfrontoon, mis loob keskrisaliidi mulje.

Ruumide planeering ei vasta täielikult fassaadi liigendusele, kuna lähtub umbes 1670. a. rajatud, 1684. a. tulekahjus hävinud ja seejärel taastatud varasema ühekorruselise elamu kapitaalseintest. Esindusruumide kujundus (stukklaed, stiilsed nurgarosetikestega tiibuksed laias dekoratiivses raamistuse jm.) on kooskõlas varaklassitsistliku fassaadiga. Ainulaadne on orvandimotiividega nikerdatud trepibarjäär. Hilisem neogooti detailidega kahhelkamin rekonstrueeriti 1980-81. Elamu muutmine haldushooneks kahjustanud ruumide algset anfilaadsust ja pidulikkust. Umbes 1889. a. likvideeriti sissepääs ja vestibüül maja keskel ning paigutati edelanurgale; samaaegne on gooti elementidega malmtrepp ukse ees.

Endised kõrvalhooned (tallid, tõllakuurid), mis maja taga krunti ümbritsevad, on 19. sajandi teisel poolel ümber ehitatud. Läänepoolses tiibhoones on 1970.-ndatel aastatel restaureeritud stukklagesid.

Marta Männisalu

Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
  Kiriku 6

Elamu Kiriku t. 6

Unikaalse hilisbarokse interjööriga aadlielamu Toompea loodenõlval. Kõrge kelpkatusega kahekorruseline elamu, rajatud 17. sajandi teisel poolel varem samal kohal asunud ühekorruselise, tõenäoliselt 1684. a. hiidtulekahjust puutumata jäänud elamu baasil, mille esifassaadilt eendus ümar või polügonaalne tornitaoline osa. Maja ristvõlvidega keldrid (lääneosas), mis rajatud looduslikule paele, võivad pärineda 16. - 17. sajandist, krundi lääneküljel asus juba 17. sajandil kitsas kõrvalhoone (ilmselt tall-tõllakuur). Maja praegune välisilme raskepärase paekarniisiga, korrustevahelise simsiga ning profileeritud krohvraamistuses akendega koos fassaadi ette rajatud uue kahekorruselise trepikoja ning fassaadi põhjaosas olevate kaarakendega on 19. sajandi historitsistlikus laadis. Risaliidina mõjuva ning üle 6 m eenduva uue eeskoja fassaadi lõpetab kolmnurkfrontoon, millel ruudukujuline reljeeftahvel Stackelbergide värvilise vapiga. Tagafassaad järgib klindiserva kõverust. Krundi mõlemal küljel maja ees olid hiljemalt 18. sajandil tallid-tõllakuurid; neist läänepoolne asendati 1889. a. uuega (arh. K. Wilcken), teine on samuti vana ilme kaotanud.

Ruumide planeering on barokselt sümmeetriline ja mõlemal korrusel identne, kuid esindusruumid asuvad maja põhjaosas; keskel on mõlemal korrusel ümarsammastega kaheks avatud osaks jaotatud, maja läbiv pidulik hall-vestibüül, mille tagaosas võis varem asuda paraadtrepp. Erakordselt lopsakas stukkdekoor (18. saj. teine pool) ja tihe liigendus on säilinud peasaalis teise korruse idanurgal, kus elavalt voogavatesse orvandimotiividesse on oskusliku kunstnikukäega modelleeritud putofiguure, trofeesid, lilli jne. Seinapindu liigendavad väheeenduvad komposiitkapiteelidega pilastrid; akende vastasseinas selleks stukkdekooriga piiritletud kohas (profiilraamistuses, ümbritsetud draperiiga, kroonitud baldahhiiniga, selle kõige kohal peegellaes orvand puto ja võidusümbolitega) asub suur Peeter I portreemaal (L. Caravague maali (1723) koopia, rest. 1976-77).

Kõrvalsalongi laes on samalaadne, kuid tagasihoidlikum rokokoolikult kerge stukkdekoor orvandi, lintide ja lilleokstega ovaalses stukkraamis. Naaberruumides on historitsistlikke lühtrirosette. Enamik tiibuksi ja üheksa valget kahhelahju pärinevad 19. sajandi teisest poolest. Kristallripatsitega pronksist kroonlühtrid (kuus tükki) esindusruumides, kappkell (firma Gustav Becker), kaks uusampiirset peeglit ja neli seinabraad (kõik 20. saj. algus) kuuluvad ilmselt aega, mil maja kasutasid Tsehhi ja Leedu saadkond. Alates 1957. a. kasutab maja Kaubandusministeerium.

Marta Männisalu

Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee