14:35 kolmapäev, 11.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadEstonia pst.
  Estonia pst. 4 (ESTONIA TEATER)

"Estonia" teatri- ja kontserdihoone Estonia pst. 4

Eesti 20. sajandi alguse silmapaistvamaid hooneid, Tallinna uue linnakeskuse dominant. Arhitektid A. Lindgren ja W. Lönn, ehitatud 1911-13.
Mittefunktsionaalne, teatri- ja kontserdisaali, kasiino, restorani, seltsi- ja äriruumidega hoone ehitas Tallinna eestlaste selts "Estonia". Projekteerimisele eelnes 1908. a. rahvusvaheline konkurss, milles võrdselt parimaiks tunnistati Peterburi arhitektide N. Vassiljevi ja A. Bubõri ja soomlaste A. Lindgreni ja W. Lönni projektid.

Lindgren ja Lönn lahendasid hoone 3-osalisena: kaht monumentaalset saalikorpust ühendab madalam tagasiastuv keskosa, mille ees oli kaarja sammasportikusega (nüüd kinni ehitatud) piiratud siseõu. Saalikorpuste jõuliselt eenduvad kumerused, mitmeosalised haritornidega kuppelkatused, külgfassaadidel eenduvad trepikojad jt. liigendud muudavad hoone juugendlikult plastiliseks: sümmeetria, fassaadi kolmeosalisus, kõrge sokliosana lahendatud allkorrus, urnidega postamendid, hammasfriis, kannelüüridega poolsambad jm. viitavad juugendijärgsele neoklassitsismile. Teatri turupoolne külg oli asjalikum, akende ja allkorruse kauplusevitriinide ühtlase rütmiga; saalide asukohta rõhutasid väikesed väikesed paarisärklid, pilastrid ja lühikesed poolsambad. Katuseosa oli astmeline. Saalide all asuvad garderoobiga vestibüülid, mille massiivsete sammaste paigutus rõhutab ovaalset, teatri pool loogasarnast kuju. Keskosa oli all piljardisaaliga restoran, II korrusel kasiino Punase ja Valge saaliga, viimasega liitus sisehoovi rõdu. Hoone kõiki ruume võis vajaduse korral ühtseks kompleksiks ühendada. Teatri- ja kontserdisaal paiknesid II korrusel. Kaarja jalutuskoridoriga piiratud teatrisaal oli 874-kohaline, neist 398 kahel hoburauakujulisel rõdul, mille kummaski otsas oli kaks kõrget loozhi. Hoogsakaareliste rõdude ja laekupli dünaamilisust tasakaalustasid korrapärased liseenid, mille vahel paiknesid allegoorilised reljeefid. 1200-kohaline kontserdisaal oli rangeilmelisem, kolmest küljest rõduga piiratud. Raskepärased dooria sambad, kassettlagi, erikujulised kroonlühtrid ja orel (A. Terkmann) andsid talle monumentaalse pidulikkuse. Ka ülejäänud interjöörid olid valdavalt neoklassitsistlikud, kautatud oli tumeda seinafooniga kontrastseid sambaid ja pilastreid, allegoorilisi reljeefe, vanikuid, laekassette. Ruume kaunistasid mitmesuguse kujuga lühtrid.
Betooni- ja sisekujundustöödel kasutati rohkesti Rootsi ja Soome firmade abi.
1922. a. sai teater ringhorisondi, 1935. a. pöördlava. 1927. a. ehitati hoone keskosale peale IV ja V korrus (proj. 1923; arhitektid A. Lindgren, A. Perna).
1931 - 32 toimus konkurss hoone laiendamiseks (kavandati ruumid 300-kohalise kammerteatri jaoks); I auhinna pälvis arhitekt E. Jacoby, kuid lahendus jäi teostamata. 1936. a. ehitas A. Perna siseõue rõdu ümber Roheliseks saaliks.

Karin Hallas

Tallinna pommitamisel ööl vastu 9. märtsi 1944 hoone põles. Säilis enamik müüre ja osa vahelagesid. Taastamisprojekti saamiseks korraldatud kinnisel konkursil (1945) määrati üks kahest esimesest auhinnast arh. Alar Kotlile, temale usaldati ka lõpliku projekti väljatöötamine. Teise I auhinna sai arhitekt E. J. Kuusik.
Algse hoonega võrreldes olid taastamisprojektis ära jäetud kauplused I korrusel, turu laod keldrikorrusel ja esindusrestoran hoone keskosas. Laiendati mõlema saali külastajateruume, lavatehnika- ja tegelasruume teatrisaali plokis ning abiruume kontserdisaali plokis. Juurdeehitised harjutus-, näitlejate- jm. ruumidega tehti kogu hoone pikkuses põhjaküljele ja lava kõrvalruumide jaoks lääneküljele. Endise kitsa rõivashoiu asemel on kontserdisaali all uus sammashall. Kontserdisaali lava laiendati oreliruumi arvel. Uue oreli ehitas Tśehhoslovakkia firma lavatagusesse juurdeehitisse.
Esimesena valmis 1946. a. uue sisekujundusega 790-kohaline kontserdisaal. Teatrisaalis (valmis 1947) oli taastatuna 688 kohta. Parterikorrusel rajati teatri- ja kontserdisaali plokke ühendavasse ossa, kus varem paiknes restoran, uus jalutusruum, millega liitub puhvetiruum.
Ka teatrisaali kujundus oli täiesti uus. Laeplafoonil on kunstnike E. Okase, E. Kitse ja R. Sagritsa ühistööna värvikas maalikontseptsioon. Friis pilastrikapiteelide joonel on kujundatud bareljeefidega. Uue jalutusruumi otsaseinal on kunstnik V. Lember-Bogatkina mosaiikkompositsioon rahvarõivais laulupeolistega vana laululava taustal. Teatrilava on algsest 3 m võrra sügavam ja 7 m kõrgem. Lavaga on ühenduses kahe lavavankriga külglava ning tagalava. Taastatud ja laiendatud hoone oli vanast 1,4 korda mahukam (112 000 ruutmeetrit). Hoone lõunaküljel on säilinud juugend-klassitsistlik kujundus. Pärnu maantee poolne fassaad erineb algsest, on vähem liigendatud ja monumentaalsem. Analoogiliselt lõunafassaadiga markeerivad teatri- ja kontserdisaali plokki kannelüüridega poolsambad.
1980. a. rekonstrueeriti teatriplokki uuesti. Garderoobi vestibüüli laiendati endise koridor-vestibüüli arvel, orkestriruumi avardati. Lavaportaali varem kaheosaline raamistus kujundati üheks tervikuks, kõrgust vähendati 1 m võrra. See võimaldas valgusaparatuuri otstarbekamalt paigutada. Lavaportaali kartuśil tuleb nüüd paremini esile A. Lindgreni kavandatud interjöörist pärinev ja inspiratsiooni sümboliseeriv hanesulega pergamendirull. Ühtaegu suurendati pöördlava (läbimõõt 12,5 m) ja uuendati valgustustehnikat.
1987. a. paigaldati kontserdisaali uued kristallhelmestega lühtrid (sisearhitekt H. Eensalu). Laeplafooni kolm suurt rõngaslühtrit meenutavad algseid; silindrilised lühtrid lava kohal on uudsed.
1991. a. rajati teatri- ja kontserdisaali vahele majandushoovi asemele kohvik-talveaed - "Estonia" seltsi jm. kultuurirahva kooskäimise paik.

Oleg Kotshenovski
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993


 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee