11:53 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadDunkri
  Dunkri tänav 4/6

Elamud Dunkri t. 4, 6.

Kinnistu Dunkri t. 4 ulatus varem Voorimehe tänavani, nr. 6 oli arvatavasti väiksem.

Diele-dornse tüüpi kivihoone Dunkri t. ehitati arvatavasti 15. sajandi esimesel poolel. Selle tänavafassaadil oli Tallinnale iseloomulik astmikportaal ja suured diele aknad. Diele peal oli kaks kaubakorrust. Ümberehitus 1664. a. muutis hoone sisemust.
Keskaegse ilme kaotas maja ümberehitusega 1878. a. (arh. R. Knüpffer, 1874), mil sai historitsistliku fassaadi. Väikeste muudatustega on see säilinud tänapäevani (I korrus uksed tõsteti ümber 1920.-ndatel aastatel).
Hoones on paremini säilinud keldriruumid, kus leidub hulk keskaegseid detaile ja konstruktsioone - dornse-aluse ruumi talalagi, kerishüpokaust koos küttekambriga, raidportaal, aknaid jne. Eesruumi sekundaarsed võlvid on ehitatud arvatavasti 17. sajandi keskel. Dornse tagakambri välisseina kaks kivist katteplaadiga raidkonsooli toetasid varem ärklit.

Elamu Dunkri t. 6 koosneb kahest omavahel ühendatud viilfassaadiga hoonest. 1632. a. asus sellel kohal Soesti hansalinna nimega kõrts, 1400. a. aga lagunenud puumaja, millest järeldub, et kivihoone ehitati 15. sajandi esimesel veerandil. See oli samuti diele-dornse skeemiga, raidportaali ja kaubaluugiavadega kitsa fassaadi keskel. Peahoone kõrvale ehitati samal ajal ka väike kiviait, mis 1536. a. liideti elamuga. 17. sajandi teisel poolel ehitati mõlemad ümber, eriti fassaadi osas, mis üldkujul (ka raidkivit kaubaluugid) sellisena on säilinud praeguseni. 18. ja 19. sajndil muudeti sisekujundust - aknad, uksed, trepid jne. Keldrikorrusel on säilinud keskaegsed paeplaatidega talalaed, müüriniśśe, raidkivist aknafragmente, kerishüpokaust koos võlvitud kütteruumiga jne. Dieles on säilinud mantelkorstna 8-tahuline, ühest kivist raiutud nurgasammas, fassaadiseinas aga portaali ja aknaniśśide faasitud servadega raidkivist vahesammas, talalae konsoolid, müüritrepp II korrusele, polükroomsed talalaed (18. sajand ?).

Tähelepanuväärne on väikese hoone (algse aida) sõrestikkonstruktsioonis tagumine viil, Tallinna elamuarhitektuuris omapärane.

Pärast restaureerimist ja rekonstrueerimist Poola firma PKZ poolt 1988. a. (arh. A. Kaminski, ajal. B. Dubovik) avati mõlema maja keldris ja I korrusel restoran.

Boris Dubovik

Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
  Dunkri tänav 9

Elamu Dunkri t. 9

Korduvate ümberehituste tulemusena kujunenud barokse ilmega kolmekorruseline, mansardkorruse ja -katusega väike kivimaja, põhiplaanilt peaaegu kvadraatne ja kujult kuubilähedane. Tänavafassaadi liigendavad erikujulised ebasümmeetriliselt paiknevad avad: I korrusel peasissepääsu raidportaal, kangialuse raidpiitadega värav ja uksega aken tugipiidana eenduvas väljaehitises hoone lääneküljel. Ülakorruste nelinurksed aknaavad on eri suurused. Mansardkorruse keskel paikneb ärklitaoline väljaehitis, mida katab lihtsa luugiava ja viilulaudadega kolmnurkfrontoon. Seinapinnast eenduva kõrge mantelkorstnaga õuefassaadi ette on püstitatud ühekorruseline juurdeehitis.

Kuulus varem Niguliste t. 18 majavalduse koosseisu. Rajati linnakodaniku tagasihoidlikumat tüüpi elamuna tõenäoliselt 15. sajandi algul mingite veelgi vanemate müüriosade baasil.
1493. a. "õuevärava pealseks väikeseks elamuks" nimetatud esialgne hoone oli arvatavasti viilkatuse aluse laoruumiga kahekorruseline kivimaja. Üheruumilise I korruse moodustas talalae, kvadraatsetest paeplaatidest põranda ja kagunurgas asunud mantelkorsten-köögiga eeskoda - diele, mille kõrval oli õuele viiv kangialune. Fassaadiseinas oli üks segmentkaarsesse niśśi paigutatud raidpiitadega aken ja profileeringult samasuguste palendseinte ning arhivoldiga raidportaal. Talalae ja silindervõlviga kaetud kaheruumilisse keldrisse pääses välisseinaava ja müüritrepi kaudu. Eeskoda ja kangialuse peal paiknenud eluruumidega II korruse ruumijaotus ei ole säilinud.

Hilisemast ajast tuntud üldkuju, ruumijaotuse ja välisilme omandas hoone 18. sajandi keskpaigas või teisel poolel, mil seda baroksele maitsesuunale lähendati. Kõrgemaks ehitatud hoone keskossa rajati mansardkorruseni ulatuv trepikoda, asendati vahelaed ja püstitati uued tellistäitega sõrestikvaheseinad. Fassaadile lisati lainelise ülakarniisi ja profileeritud tahveldistega kahepoolne välisuks. Varisemisohtlikuks muutunud hoone lammutati 1977. a. ja taastati põhiliselt endisel kujul ning osaliselt ka kujunduses (arh. R. Raie, kunstiajal. M. Lumiste).

Rasmus Kangropool

Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee