12:54 teisipäev, 18.06.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
VõrumaaAlevid
  Rõuge alevik

Rõuge alevik asub Võru maakonnas Rõuge vallas, 7 km kaugusel Käätsost ja 14 km kaugusel Võrust. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 475 elanikku.


Unustamatu mulje jätab siinne kaunis loodus. Peamisteks vaatamisväärsusteks on orud ja järved.

Rõuge järvestiku maastikukaitseala asub Haanja kõrgustiku loodeserval; pikkus on 10 km, laius 1 km, pindala 1210 ha. Rõuge ürgorgu, mis paiguti on 75 m sügav (Tõugjärve ja Kahrila järve piirkonnas), suubub rohkesti väiksemaid järsuveerulisi lisaorge.
Ürgoru kujunemine algas ammu enne jääaegu; see on 180 m sügavuselt aluspõhjakivimitesse lõikunud org, mis jääajal täitus moreenide ja liustikujõgede setetega.

Ürgoru kagupoolset osa tuntakse Tindioruna, siin on lubjamerglilademeid.
Looduskaunis on peaorgu suubuv sälkorg - Ööbikuorg (pikkus 300 m, sügavus 15 m), kus kasvab rohkesti toomingaid ning kus kevadel ja varasuvel heliseb lakkamatu ööbikulaul. Ööbikuoru veerudel paljandub moreenkate, 90 cm paksuse sinisavikihi all on siin 1,2 m paksune dolomiidikiht.

Ööbikuoru ja Liinjärve vahelisel neemikul on Rõuge linnamägi ja selle juurde kuulunud asulakoht.
Neemiklinnuse tüüpi muinaslinn Liinjärve ja Ööbikuoru vahelise 9 - 12 m kõrguse seljaku läänepoolsel otsal on 850 ruutmeetri-suuruse õuega, kultuurkihi paksus 0,25 - 1 m, keskmine paksus 0,4 - 0,5 m. Linnust kasutati I aastatuhande keskpaigast 11. sajandini.

Rauaaja asulakoht Rõuge linnuse juures, Liinjärve ja Ööbikuoru vahelisel seljakul linnusest ida pool. Pindala on 7000 ruutmeetrit, kultuurkihi paksus 0,2 - 0,6 m. Varasemad teated pärinevad I aastatuhande keskpaigast, põhiline kasutusaeg oli I aastatuhande teisel poolel, üksikuid leide ka 12. (13.?) sajandist.

Ööbikuoru ja muistse asulakoha vahelisele maa-alale paigutati tüüpiline Võrumaa taluait, kus on avatud Rõuge minevikku ja loodust tutvustav ekspositsioon.
Eesti metsaülemate kokkutulekul 1977. a. sügisel rajati siia mitmelt poolt Eestimaalt toodud noortest tammedest tammik.

Rõuge järvestiku moodustavad seitse järve: Liinjärv, Valgjärv, Suurjärv, Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv, Kahrila järv.

Rõuge alevik kujunes 19. sajandi lõpul luteriusu kiriku ümber.

Rõuge Maarja kirik on esmamainitud 1613. a., kuid on rajatud juba arvatavasti enne Liivi sõda.
Selle Põhjasõjas hävinud kiriku asemele püstitati aastatel 1729-30 praegune maakiviehitis. Ulatuslik ümberehitus tehti 1860. a.
Altarimaal "Kristus ristil" on valminud pärast 1854. a. Oreli ehitasid vennad Kriisad 1929. a. Orelil on 31 helisevat registrit, 8 koplit, 2147 vilet.

Säilinud on Rõuge koolimaja, mis püstitati 1883. a. nelja kuuga.
Esimene kihelkonnakool asutati Rõugesse juba 1688. a., kuid sõja- ja näljaaastail selle tegevus lakkas. Püsivalt hakkas kihelkonnakool tööle 1846. a. (saksa õppekeelega).


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee