17:47 neljapäev, 25.04.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
VõrumaaAlevid
  Haanja küla

Haanja (ka Haani) küla asub Võru maakonnas Haanja vallas Võru-Ruusmäe maantee ääres, 16 km Võrust lõunas Haanja kõrgustiku keskosas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 184 elanikku.
Külas asub Haanja-Ruusmäe Põhikool (Haanja ja Ruusmäe põhikool ühendati 2000. a.), rahvamaja (1937. a. ehitatud turistide kodu hoones)ja raamatukogu
Haanjat on esimest korda mainitud 1561. a. (Volostka Gani, hiljem Hanikülla); mõis Hahnhof rajati 1638. a.

Haanja küla ümbruses asub enamik Eesti kõrgemaid mägesid. Suur Munamägi (Võrust 17 km) on Eesti Vabariigi ja Baltimaade kõrgeim tipp - absoluutne kõrgus 318,1 m. Mäel kasvab põline segamets, rohkesti on sarapuid. Vaatetorn (kõrgus 29,1 m) ehitati 1939. a. ja rekonstrueeriti 1969. a. Tornis on avatud näitus.
Mäe jalamil on Vabadussõja Munamäe lahingu mälestussammas (avati 1932, taastati 1988).

Vällamägi asub 3 km Suurest Munamäest põhja pool, Võru - Haanja maantee ääres. See on kõrguselt teine mägi Eestis (297,5 m üle merepinna); koosneb peamiselt moreenist. Mäge katab tihe segamets, ta järsul edelanõlval on rohkesti allikaid.

Suure Munamäe ja Vällamäe maastikukaitseala asub Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas (umbes 18% alast on kõrgemal kui 250 m) ning Suure Munamäe, Vällamäe ja Rõuge järvestiku; territoorium 9160 ha. Järvi on 34; neist sügavaim Rõuge Suurjärv, 38 m).
Maastikukaitsealasse jääb Suure Munamäe kagujalamil asuv piklik Vaskna järv (25 ha, suurim sügavus 10 m). Pärast Iskna oja süvendamist on järv poolitunud Suur- ja Väike-Vasknaks. Veetasemest sõltuvalt on järvel 2-4 saart. Vesi on hapnikurikas, taimestik liigirohke. Siin on avastatud hulk haruldasi rohevetikaid, rooplanktoneid ja 16 liiku puruvanasid.
Järve saartel elutsevad suvel metskitsed ja veelinnud. Järv on kalavaene.

Vaskna järve ääres asub kaitsealune maa-alune kalmistu. Kalmistu, mida läbib maantee, on metsastunud.

Vaskna järv on rahvamuistendite järgi Kalevipoja jalajälg.

Suurest Munamäest 1 km lõuna pool paiknev Tuulijärv (3,5 ha, keskmine sügavus 4,8 m) on 257 m merepinnast kõrgemal; ta on kõige kõrgemal asuv järv Eestis.

1,5 km Haanja keskusest lääne pool asub metsajärv Väikjärv (9,8 ha, suurim sügavus 15 m), mille põhi on kaetud pruuni rauarikka sapropeeliga (kõdumuda); kalastik on liigirikas.

Tugevasti liigestatud kaldajoonega, kõrgete kuplite vaheline Kurgjärv (10,5 ha, suurim sügavus 9,1 m) asub Haanja keskusest 2 km läänes. Järve keskosas katab põhja pruun sapropeel.

---
Suure Munamäe jalamil, maantee ääres avati 7. VIII 1932. a. Munamäe lahingu 20. III 1919. a. Vabadussõja ausammas.

Juba 1940. a. oktoobris anti võimude poolt teada, et "Haanja rahvas on otsustanud ühel häälel ausamba lõhkuda". Haanjalased aga asetasid sambale plakati - Esivanemate needus ja verevanne ning kogu eestlaste suurim viha lasugu nendele, kes julgevad seda monumenti lõhkuda! Olgu igavesti neetud ja põlatud need, kes teotavad langenud kangelaste püha vereohvert isamaa aktaril! Vannume kättemaksu isamaa põlguritele ja rahvuse reeturitele. Haanja rahvas. -
Lõhuti 14. VI 1941. a. Kivid maeti maha. Taastati 14. VI 1942. a. Juba enne seda heisati samba kohale trikoloor. Uuesti õhiti 1944. a. sügisel.
Kolmandat korda pühitseti ausammas 7. augustil 1988. a. Ausambal on lugeda -
Siin võitles Vabadussõjas 1. Ratsapolk 19 20/03 19
Taha on tahutud langenute nimed. Neid on 7 Haanjamaa poega ja nende auks istutati 1931. a. 7 tamme.

Juba 12. VI 1988. a. heiskas Munamäele meie lipu Võru Sõltumatu Noorte Kolonn nr. 1. Lipp eemaldati võimude poolt, aga otsus tühistati Tallinnas ja lipp pandi uuesti lehvima 15. VI 1988. a.

Haanja rahvamaja turistidekodu avati 19. IX 1937. a. Seda toetas ka president K. Päts ja temale pühendati mälestustahvel. Paigaldamise ennetasid 1940. a. sündmused.
23. või 24. veebruarist 1998 kaunistab jälle mälestustahvel Turistidekodu saali seina -
Haanja Rahvamaja-Turistidekodu õnnistati 19. IX 1937 Hoone ehitamiseks määras riigivanem K. Päts 16 000 krooni. Ehitus maksis kokku 24 224 krooni. Riigiisa toetuseta oleks ilus hoone jäänud ehitamata.
Eesti Vabariigi president Konstantin Päts sündis 23. II 1874 Tahkurannas. Suri 18. I 1956 vangina Buraśevos.
Meie kõikide tänu püha mälestus on ja jääb suurest riigimehest
12. II 1988 Haanjamaa mägede rahvas

Suure Munamäe tipus, vaatetorni läheduses metsas, asub Kunderi kivi, kus luuletaja tihti mõtteid mõlgutas ja need luulevärssidesse valas. Seal sõnajalgade süles võib tõesti kogeda - Siin Eestimaal on ilus elada!

Ly Lehtmets. Kivid kõnelevad. Toronto, 2004



 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee