23:47 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaAlevid
  Viiratsi alevik

Viiratsi alevik asub Viljandi maakonnas Viiratsi vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 1392 elanikku.

Laskudes Viljandis C. R. Jakobsoni tänavat mööda alla orgu, jääb meist paremale järv, mille kõrget, metsaga kaetud vastaskallast kutsutakse Närska mäeks.
Tee suundub orulammile. Vasakul meist laiub madal Tänassilma (Viljandi) ürgorg, mille kaugemal veerul eraldab silm üksiku kahara tamme kontuurid - see on Viiralti tamm.

Orulammil veeretab oma vooge Viljandi järve poole Uueveski ehk Kösti oja. See saab alguse Auksi järvest Karula orus, läbib oma teekonnal Võistre ja Karula järve, Viljandi linnas Uueveski basseinid ja paisjärve ning lõpuks Kösti paisjärve.
Viibime Viljandi oru veelahkmel.
250 m järvest kirdes, maanteega paralleelselt, kulgeb silmale vaevalt märgatav lame maakünnis, mis ongi tänapäeva Viljandi oru veelahe. Veed valguvad siin kahes suunas: ühelt poolt järve ning sealt edasi Raudna jõkke, sellest aga Kõpu ehk Rimmu (Sillavalla), Halliste ja Navesti jõe kaudu Pärnu jõkke; teiselt poolt jälle vastupidises suunas - oru põhjas kulgevasse kraavi ja sealt Mädajärvede kaudu edasi Tänassilma jõkke, mis omakorda suubub Võrtsjärve. Oleme siin ühtlasi kahe suure vesikonna - Riia lahe ja Väinamere ning teisalt Peipsi järve vesikonna piiril.

Viiratsi org on tähtis teedesõlm. Siin hargneb Viljandist väljuv tee Tartu, Väluste ja Mustla suunas.
Veel püsib siin ürgoru lammil Viiratsi vana kõrtsihoone.

Esimest korda on Viiratsit mainitud 1481. a. 1624. a. sai Viiratsi maade omanikuks krahv Jakob De la Gardie. 1634. ja 1647. a. kinkis ta osa oma valdustest leitnant Heinrich Krusele, kokku 6 adramaad. Viimane rajas Viiratsisse mõisa. 1641. a. mõisal ainult 0,5 adramaad, järgneva kahe sajandi jooksul kõikus suurus 3 3/8 kuni 6 7/10 vahel. Kruse väimehele ja pärijale Lars Wadenfelfile kuulus mõis veel 1682. a. Hiljem muutus mõis kroonumõisaks. Seoses Viljandi linnaõiguste taastamisega ja linnale kuulunud maade tagastamisega anti Viiratsi mõis 1789. a. linnale.

Viiratsi mõisahoone asub sälkoru kaldal. Oruveeru katab vana kaunis park. Valge maja kahe omapärase seenekujulise võraga dekoratiivse tamme juures on Viiratsi lastekodu. Lähedal asuva Sooba talu juures kasvab veel üks põlistamm (ümbermõõt 2,4 m, kõrgus 16 m).

Viiralti tamm asub ürgoru pervel Viiratsi teeristist 0,5 km Tartu poole umbes 200 m maanteest vasakul. Tamme ümbermõõt on 4,55 m, kõrgus 12 m, oksad algavad 2,5 m kõrguselt. See olevat viimane puu siinsest tammemetsast.
Siinsamas oru pervel on Tamme talu, mis samuti on seotud kunstmiku elukäiguga.
Eduard Wiiralt viibis Viljandi kandis 1943. a. juulist septembrini, peatudes läheldases Uusna mõisas. Uusnast laskis ta end igal hommikul sõidutada Tamme tallu ja õhtul tagasi. Tammel valmisid Wiiralti viimased tööd enne kodumaalt lahkumist: "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad kuivnõeltehnikas) ning pliiatsijoonis taluperemehest Goori Tammest.
Vaadeldes "Viljandi maastikku" tekib mõnelgi küsimus, kes on see tüdrukuke tamme all. See juhtunud nii.
Wiiralt nokitsenud parajasti põllul puu lähedal talust saadud pingikesel oma vaskplaadi kallal, kui talus sõjapaos viibiv Tammede tuttava laps Maiu Kulisson põllul loomadega ringi hullates tamme alla jooksis, uudishimutsedes, millega see võõras onu tegeleb. Ja puu kõrvale kunstnik ta graveeriski. Maiu Kulisson (nüüd Mikson) elab Tartus.
"Virve" prototüüp Virve Heinsalu, tollal Virve Orr, elab perekonnaga Pärnus. "Virve" nägi ilmavalgust talumajas, ehkki gravüüril on taustaks rukkipõld.
Kui ilma oli halb või kui Uusnast järele ei tuldud, ööbis Wiiralt talu nurgakambris, kust vaade üle oru Viljandile avaneb. Alles on voodi, kus kunstnik magas.
Tänutäheks kostitamise eest kinkis kunstnik Tammedele "Viljandi maastiku" algeksemplari ja pliiatsijoonistuse Goori Tammest. Peremehe portree oli algul mõeldud teha gravüürina, kuid kuna peremehel aega ega kannatust ei jätkunud pikemaks istumiseks, siis otsustas Wiiralt pliiatsi kasuks. Goori Tamm suri 1952. a. ja on maetud Viljandisse Riia tänava kalmistule.

Tamm ise on tõeline Põhjasõja "veteran".
Rahva jutu järgi läinud Rootsi kindralil (teine versioon - Karl XII-l) kord sõjas tõllatiisel katki. Kindral löönud murdunud tiisli maa sisse ja see hakanud kasvama.
Tamme tervis ei ole aga kõige parem. Juba "Viljandi maastikus" näib tal olevat rohkesti kuivanud oksi. 1953. a. murdnud torm maha ühe suure oksa, 80 aastat tagasi karjapoiste tuletegemisest alguse saanud auk on pidevalt süvenenud.
Tamm olevat viimane siinmail minevikus levinud tammemetsadest. Tema järgi on talugi endale nime saanud. Enne seda on tamme kutsutud "vanaks (ajalooliseks) tammeks" ja "Tamme-Koori tammeks" (Goori Tamme järgi), sõjajärgseil aastail on aga üldtuntuks saanud "Wiiralti tammena".
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee