|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Pöögle küla
Pöögle küla asub Viljandi maakonnas Karksi vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 83 elanikku. 1. jaanuaril 2010 oli elanikke 70.
Pöögle külas on endine vallamaja ja kool, kuhu August Ktizberg tuli Niitsaadult koos venna Jaaniga. Viimane sai siin 1871. a. vallakirjutaja ja kooliõpetaja koha. Kitzberg elas venna juures ja abistas tema töös vaheaegadega aastail 1871 -1877 ja 1891 -1892.
Pöögles alustas A. Kitzberg oma kirjandulikku tegevust ja siin kirjutas oma jutustused "Valge kirik kivivaremete seas ehk rõõm ja kurbtus kaksikvennad", "Sauna-Antsu "oma" hobune", "Libahunt", "Rätsepp Õhk ja tema õnneloos", "Punga Mart ja Uba Kaarel", millest mitmed hiljem dramatiseeriti. Hoonel on mälestustahvel.
1867. a. asutati Pööglesse Maie algkool. Uus koolimaja ehitati 1874. a., vana jäi siis vallamajaks. 1892. a. lahkus August Kitzberg siit alatiseks, vend Jaan jäi Maiele elu lõpuni.
Lopa ja Everti asuvad kõrvuti vasakul pool teed Nuiast Abja poole minnes.
Everti talu aidas pani A. Kitzberg kirja "Kauka jumala" esialgse variandi. Everti talu aida ümber on säilinud põlised saared, vahtrad ja kased.
"Kauka jumal" kujutab naabertalus Lopal toimunud traagilisi sündmusi.
Ainja (Aine) järv asub Sudiste teelahkme ja Sinejärve vahel, kus on kõrged ja järsunõlvalised metsaga kaetud kaunid Ainja mäed. Sinna tuleb minna Tõrva-Valga maantee kaudu.
Tehisjärv on kilomeetri pikkune, kuni 400 m lai ja 4 m sügav. Pikk ja kõrge vallseljak - Toonimägi ulatub poolsaarena järve.
Järve ja maantee vahele jääb mändidega kaetud Kaskimägi.
Ainja mäed (kõrgus merepinnast 123 m) koosnevad kruusast, liivast ja lubjakivimunakaist. Viimaseid on kasutatud lubja põletamiseks.
19. sajandil oli siin paisjärv ja töötas vesiseski. Mitu korda lõhkus suurvesi paisu, viimati 1928. a., mil järv jäigi tühjaks. 1952. a. taastas järve tolleaegne "Töö" kolhoos.
15 ha suurune järv on segatoiteline, vett saab ta lõunapoolsest Sinejärvest ja Ikepera soost.
Ainjast algab Savioru org.
Sinejärv on salapärane allikajärv, mis paikneb Ainja järvest paar kilomeetrit kagu pool. Muiste olevat siin olnud ohverdamiskoht. Järv on väike, selgeveeline, 150 m pikk ja 40 m lai, teda ümbritsevad mäed. Vesi paistab eriti sinine allikaaukudes.
Siit saab alguse Saviaru jõgi, mis voolab läbi Ainja järve ja suubub Õisu järve. Järves on kaks väikest saarekest.
Ruhja tee lähedal asuv Tauga mägi on 3,5 km pikk ja 1,5 km lai loode-kagusuunaline voor, absoluutkõrgus 128 m.
Mäe põhjapoolses osas, 0,5 km maanteest asub Tauga salu, millest on alles jäänud vaid kaks põlist pärna ja kivivare. See on noorema rauaaja kivikalme, kust on saadud rikkalikult leide.
Varem oli Tauga Karksi mõisa karjamõis ja selle rentnik oli Jaak Murrik, Hella Wuolijoe vanaisa.
Remsi kalmed asuvad 5 km Nuiast lõunas Tauga mäe lõunapoolses otsas. Seal on keset endise Ülpre talu põldu (500 m idas) 5 tarandkalmet. Rajatud on need II sajandil, intensiivselt aga kasutatud III -V sajandil. Algul oli sellel kohal kaks väikest ühetarandilist kalmet viiemeetrise vahega. Aja jooksul ehitati tarandeid juurde ning need kasvasid kokku üheks suureks seitsmest tarandist koosnevaks kalmeks. Siit on leitud pasunotstega katkenud kaelavõru, kolm käevõru, kaks kuldfooliumiga klaashelmest, savinõukilde, jahvekivid. Viimane leid näitab, et siinsed asukad olid põlluharijad.
Kalmetest natuke läänes on väikeste lohkudega kultusekivi. Ilmselt on tegemist varase rauaaja avaasulaga.
Remsist lõunas oleval voorel oli teine küla - Võhmala (Võhmaste). Siin on olnud vanasti Alistegunde muinaskihelkonna tihedasti asustatud ala.
|
|
|
|
|
