13:11 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaAlevid
  Olustvere alevik

Olustvere alevik asub Viljandi maakonnas Olustvere vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab siin 527 elanikku.

Viljandi - Tallinna maantee 18. kilomeetrilt algab Olustvere puiestee, mis viib Olustvere raudteeviaduktini, möödudes Olustvere pargist. 4,5 km pikkune puiestee koosneb tammedest, pärnadest ja vahtratest. Pargi peavärava juures algab 1 km pikkune harupuiestee, mis viib Olustvere alevikku ja raudteejaama.

Olustvere Sovhoostehnikum on Eesti vanim põllumajanduslik õppeasutus; asutatud Kõos 1914. a. Eesti Aleksandri Alampõllutöökoolina. 1920. a. toodi kool üle Olustverre ning 1921. a. jaanuarist töötas Aleksandri Põllutöökeskkoolina. 1944. a. nimetati kool Olustvere Põllumajandustehnikumiks ja 1964. a. Olustvere Sovhoostehnikumiks.
Tehnikum asub endises Olustvere mõisas.

Esmakordselt mainitakse Olustveret Viljandi komtuuri kirjas Tallinna raele. Selle kirjutas ta Olustveres 18. märtsil 1424.

Tehnikumi uue õppekorpuse ehitustööde ajal tuli endises mõisa puuviljaaias nähtavale kaks aardeleidu.
Üks neist sisaldas 722 münti 8. sajandist kuni 11. sajandi lõpuni ja 12. sajandi alguseni.
Teises oli 6849 münti ajavahemikus 13. sajandi II pool kuni 14. sajandi kolmanda veerandi lõpp. Mündid on vermitud Tallinna, Saksa, Inglise, Taani, Rootsi, Ungari, Araabia, Bütsantsi jt. mündikodades. 

1979.-85. a. viidi Olustveres läbi Eestis esimene ulatuslikum rauaaja asula päästekaevamine (A. Lavi, M. Sokolovski, V. Sokolovski, V. Lang) ca 16 000 ruutmeetri suurusel pinnal. Asula on tekkinud hiljemalt m.a. I aastatuhande esimesel poolel. Asustuse vanema järgu juurde kuuluvad rauasulatusahju jäänused.
Kõige intensiivsem on elu asulas olnud 11.-13. sajandil, millesse aega kuulub suur osa rohkem kui 30 päevavalgele tulnud hoonealusest.
Elu asulas jätkus 17. sajandini.

Keskaegse asustusjärguga seostuvad esmakordselt Eesti asulate uurimise käigus väljapuhastatud kruusakattega tee kattekihis säilinud vankrirööbaste jälgedega, kaev ning kunagine põld omaaegsete künnivagude jälgedega.

Olustveres on hästi säilinud mõisaansambel.
Peahoone on kunstiküps juugendarhitektuuri näide. Hoone on ehitatud Inglismaal 19. sajandi lõpukümnetel alguse saanud juugendstiili printsiipidel: järsult eenduvad hoonemassid, vahvärk-konstruktsioonide mõjulepääs heleda seinapinna taustal, graniitsokli ja telliskiviseinte kõrge kvaliteet, soliidne ja ruumikas sisemine planeering, rohkesti on kasutatud väärispuitu.
Peahoone vastas üle muruväljaku asuv valitsejamaja seostub stiililt hästi peahoonega.
Teistest hoonetest on tähelepandavad punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning maantee ääres seisev ait.
Kahjuks lammutati õppekorpuse ehitamise aegu kasvuhoone, millist teist Viljandimaal ei leidu.
Omapärane on varikatusega metallist vändaga kaev.

Tehnikumi ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud 5,6 ha suurune liigirikas park, mis on rajatud 19. sajandi keskpaiku korrapärases ehk prantsuse stiilis.
1903. a. planeeriti park aiandusarhitekti Georg Kuphaldti projekti järgi ümber looduslikuks ehk inglise stiilis pargiks. Olustvere pargi keskel on ringikujuline muruväljak, mida ümbritsevad kontrastselt paigutatud heleda ja tumeda võraga puud. Kodumaiste puude (peamiselt tammed) kõrval kasvavad pargis nulud (siberi, hall, palsamnulg), lehised, ebatsuuga, kanada tsuuga jt. Lisaks neile põõsaliigid nagu aedhortensia, katavba rododendron jt.
Pargi tagaosas on kolm allikatest toituvat tiiki. Ka nende kaldal kasvab puid ja põõsaid.
Tehnikumi lähedal asub Papiorg, kus suveõhtutel laksutavad ööbikud.

Olustvere raudteeviadukt asub pargist puiesteed mööda Võhma poole umbes 0,5 km.
1905. a. revolutsiooni ajal 7. jaanuaril 1906. a. hukkas karistussalk siin talupoja Hans Tõkke ja kooliõpetaja Aleksander Janseni. Neid süüdistati valitsusevastases kihutustöös. Tegelikult nad kritiseerisid Olustvere vallavalitsuse tegevust.
Nende hukkamiskohal asub nüüd mälestuskivi.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee