14:17 teisipäev, 18.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaAlevid
  Odiste küla

Odiste küla asub Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 97 elanikku.

Kolga-Jaanist Meleski ja Rõika poole sõites saadab tee Põltsamaa jõge umbes 1 km lääne pool, jõuab Rõika kohal jõega korraks peaaegu kõrvuti, siis aga keerab jõgi suurte soode ja metsade poole, et seal laante üksinduses Pedjaga ühineda.

Päovere oli Võisiku karjamõis, kuhu ehitati suur õllevabrik, mis veel möödunud sajandil Võisiku, Adra, Muraka, Päovere, Rõika, Meleski, Vaibla ja Jõesuu kõrtse kesvamärjaga varustas. Nüüd seisab suur kivihoone juba palju aastakülmneid jõe ääres varemeis.

Ida pool Põltsamaa jõge algab kitsa metsasiilu taga suur Põltsamaa raba. Jõgi on siin võrreldes ülemjooksuga majesteetlikult lai, kohati - nagu Urvandi käänus köstrikooli all - ka väga sügav. Ainult üksikutes kohtades, Kivitammi sillaaluses ja Tammissaare kärestikus, pääseb kuivemal ajal ka jalgsi jõest läbi.

Rõika-Leie teeristi lähedal asub vanade pärnade ja kaskede all ilus Lalsi kalmistu. Silmatorkavalt palju on siin saare-lõpuliste perekonnanimedega hauaplaate ja -riste.

Lähedal tee ääres seisab Võisiku kunagise ministeeriumikooli punastest tellistest koolimaja, kus kaua aastaid oli juhatajaks agar seltskonnategelane Andres Vanaus.

Odiste küla paikneb üksikperedena Kolga-Jaani - Oiu ja Kolga-Jaani - Leie maantee vahel. Vanasti olnud selle küla suuruseks 83 suitsu.

Päovere tee kaldal on endise mõisa renditalu Aarna hooneterühm, kus 1889. a. sündis maalikunstnik, graafik ja tarbekunstnik Peet Aren.
Tema maaliloomingut iseloomustab dekoratiivne käsitluslaad, milles lõi mitmeid eesti kunsti tähtteoseid. Kunstniku monumentaalsed pannood kaunistasid omal ajal paljusid esinduslikke hooneid. Edukalt tegutses ta ka raamatute illustraatorina, karikaturistina, plakatikunstnikuna.
P. Aren oli 11 aastat Riigi Kunsttööstuskooli ja "Pallase" õppejõud.
Alates 1944. aastast kuni surmani tegutses ta New Yorgis.

Odistelt Rõika teed minnes hakkab peagi silma pargitukk, kus 1795. a. alustas tööd Võisiku peegli- ja klaasivabriku Rõika osakond.
Algul tegid rasket lihvimis- ja poleerimistööd 50 käsitsilihvijat, kuid 1831. a. rakendati tööle lihvimismasinad. Vanad poleerimisveskid asendati 10 aastat hiljem moodsate poleerimismasinatega.
Neil aastail ehitati kilomeetripikkused tammid ja laiendati-süvendati jõesängi - tekkis Rõika veehoidla, mis võimaldas veejõu kasutamist vabrikus suurendada 200 hobujõuni. Vabriku valmistoodangut transporditi suurte plaanvankritega mööda poriseid teid ja lotjadega mööda jõge Tartusse.

Eesti Vabariigi alguses 20-ndail aastail jäi peeglivabrik turu puudumise tagajärjel seisma, mõned vabanenud hooned ehitati ümber villa- ja jahuveskiks.

Rõika peeglivabriku juures asuva kooli õpetaja pojana sündis Maximilian Põdder (1852-1905), 19. sajandi võimekas tõlkija, kelle vahendusel jõudis eestlaste lugemislauale üle paarikümne vene, saksa jt. maade autorite juturaamatu.
Tema tõlketöö suursaavutuseks peetakse Lev Tolstoi romaani "Sõda ja rahu". Märkimisväärne on M. Põdderi töö ka sõnaraamatute koostamise alal.

Rõikalt 2 km lõuna pool keerab kitsas maantee Laashoonele. Selle tee ääres, 400 m peateest, on põllu keskel kivirahn "Kalevipoja tool".

Laashoone nimi pärineb ajast, kui 1764. a. Põltsamaa mõisa omanik Woldemar Johann von Lauw asutas siia jõe kaldale klaasikoja (klaashoone - Laashoone). Läheduses, Potaste metsavahipere juures, on klaasikojaga üheaegselt töötanud potaseahi, mille toodang läks klaasikojale, aga Riia ja Peterburi kaudu ka välismaale.

Laashoone tee otsast 2 km Meleski poole jääb teest vasakule Siimusaare mesoliitiline ja varase metalliaja asula, mida põhjalikumalt uuriti 1961.-64. a. Arvuka leiumaterjali põhjal arvatakse, et mesoliitiline asula eksisteeris alates kuuendast aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Samast leitud varase metalliaja esemete vanus aga ulatub kahe ja poole aastatuhandeni.

Tänaseni on osalt säilinud üheksa suurt töölismaja, millest viis olid kahekorruselised.
Vabrikuomaniku häärber Rõika pargi keskel on lammutatud.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee