20:54 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaAlevid
  Mustla alevik

Mustla alevik asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 1004 elanikku.

Mustla tekkis 19. sajandi lõpul, kui Tarvastu mõis ja kirikumõis hakkasid Mustla kõrtsi juurde krunte müüma. Lähedal asus ka Tarvastu valla magasiait. Kuna suurema osa majadest püstitasid sulased ja teenijad, siis tekkis Mustla maakehvistu asulana.
Kaua aega ei olnud siin tööstusettevõtteid.

Asula planeeriti 1925. a., aleviõigused anti 18. juunil 1926, kuid kehtima hakkasid need alles 1. jaanuarist 1927.

Aegamööda hakati Mustlasse rajama pisiettevõtteid nagu saeveski, nahaparkimistöökoda jt.

1938. a. anti Mustlale linnaõigused.

Mustla aleviku lõunaserval asub Tarvastu kalmistu. Siia on maetud õe-venna, lauljanna Aino Tamme ja Tallinna konservatooriumi direktori Jaan Tamme vanemad, olümpiavõitja Martin Klein, arst ja kirjanik Andres Alver, koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane Martin Vares, Tarvastu kihelkonnakooli esimene juhataja Peeter Koroll jt.
1905.-1907. a. revolutsiooni ajal, 10. jaanuaril 1906 hukkas karistussalk surnuaia müüri juures kuus inimest.

Tarvastu kirik asub Sooviku külas.
Tarvastu oli üks Sakala muinaskihelkondadest. Aastast 1225 on teateid Võrtsjärve-äärsest kirikukihelkonnast, aga Tarvastu preestrist räägitakse esmakordselt 1234. a.
Esimese kiriku ehitamise kohta Tarvastusse andmed puuduvad, kuid tõenäoliselt võis see olla samal ajal kui preester ametisse pandi. Pärast Leedu suurvürsti sõjaretke Tarvastusse 1329. a. ehitati põletatud kiriku asemele uus. Algselt oli see nelinurkse kooriga kolmelööviline kodakirik. 1722. a. laiendati läänepoolset osa juurdeehitusega ja püstitati torn. 1892. a. läks kirik välgust põlema, kuid taastati 5. detsembriks 1893 mõningaste muudatustega.

Aastail 1767-1779 oli Tarvastu kiriku õpetaja hilisem Tartu ülikooli esimene eesti keele lektor Friedrich David Lenz, pärast teda lugemisraamatute autor Karl Ernst Berg.
Siin laulis oma esimesed laulud rahvale lauljanna Aino Tamm.

Tarvastu hiliskeskaegse apostel Peetrusele pühendatud kiriku, mille laele barokkkunstnik oli maalinud viimse kohtupäeva ingleid ja kuradeid, süütas pikne 1892. aastal. Juba poolteise aasta pärast, 5.detsembril 1893 pühitseti Gustav Beermanni juhtimisel ehitatud uus, vanast kirikust suurem pseudogooti stiilis jumalakoda, mille tornitipp küündib 62 meetrini. Valge marmorkattega altar pärineb Tartust Lesta raidkivitöökojast. Pseudogooti altariseina kaunistavad kohaliku talumehe Jaan Wiira nikerdatud inglid. Altaripilt "Kristus ristil" (Theodor Thieme, 1859) suudeti tulekahjust päästa, alles jäi ka vaskne tornikukk (1771).
Kalender "Eesti kirikud 2002"
1225. a. oli paavsti saadikuna Maarjamaal Modena piiskop Wilhelm. Ta tuli Otepäält Sakalasse, kus esimeses kihelkonnas, mille ta Võrtsjärve ääres leidis, äsja pööratud eestlasi väga hardalt õpetades manitses. Nii kirjutab Läti Henrik Tarvastu kogudusest. 1234. a. on nimetatud ka Tarvastu preestrit. Kirikut kohtame kroonikates alles 1239. a., mil leedulased selle oma röövkäigu ajal rüüstavad ja põletavad.
Praeguse kiriku vanemad osad pärinevad arvatavasti 14. sajandist. Tollane kirik koosnes ruudukujulise põhiplaaniga pikihoonest ning kooriruumist. Sellest on näha keskaegsete altarite juurde kuulunud nishid koori idaseinas ja pikihoone kirdenurgas. Sõdades kannatanud ja järgnevalt taastatud kirik sai uue ilme 1771. a., mil meister Johann Christoph Knaut laiendas ehitist viie sülla võrra - nüüd sai pikihooe oma praegused mõõtned - ning püstitas ka läänetorni.  1892. a. süttis kirik pikselöögist. 1893. a. algasid kiriku taastamistööd, nende algatajat praost  Michael Jürmanni meenutab mälestustahvel kirikus.
Sama aasta 5. detsembril pühitseti taasvalminud kirik. Projekteerijaks ja ehitusmeistriks oli Põltsamaa kooliõpetaja Gustav Heinrich Beermann. Altarilaud - C. Lesta töökoda  (Tartu); altarimaal "Kolgata". Orel - August Terkmann (Tallinn).
Kirikus on ca 500 istekohta.
1955-1987 oli õpetajaks legendaarne Harri Haamer.
Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti algusega kell 11 ja kuu viimasel pühapäeval kell 17.
"Viljandi praostkonna kirikud"
Tarvastu linnus asus praeguse Sooviku küla kaguserval. Linnus asus saarel, mida ümbritses veega täidetud vallikraav. Oletatakse, et varem oli seal eestlaste linnus. 14.sajandil ehitas ordu samasse paika kivikindluse, mida 15.sajandil tugevdati. Kuigi ehitamisel püüti silmas pidada konvendihoone tüüpi, ehitati põhjakülje müür piki saare nõlva looduslikku kulgu. Seetõttu ei liitunud muus osas reeglipärase kastelli üks külg teistega täisnurkselt. Tarvastu foogt allus Viljandi komtuurile, Poola võimu ajal oli Tarvastu staarostkonna keskus.
Linnuse ja kiriku vahelisele alale tekkis Tarvastu alevik. Tänu viljakale põllumaale oli Tarvastu kihelkond üks tihedamini asustatud ja jõukamaid piirkondi Viljandimaal. Tarvastu ordumõisat Mõisakülas on esmakordselt mainitud 1414. a.
Esimese ordu vaenlasena saabus Tarvastusse Leedu suurvürsti Gediminase vägi 1329.a. Alevik ja kirik hävitati, kuid linnus sai kannatada. Seejärel linnust tugevdati ning muudeti ordu tähtsaks tugipunktiks. Alevik taastus, kirik ehitati uus. 1841. a. vallutasid Ivan III väed linnuse tormijooksuga, samuti 1501. a. Liivi sõjas 1560. a. langes Tarvastu linnus Ivan IV vägede kätte, hiljem poolakate ja rootslaste kätte. Linnus jäi varemetesse ja seda enam ei taastatud, sest oli kaotanud oma sõjalise tähtsuse. Ka jõe vasakul kaldal asunud Tarvastu alevik hävis. Säilinud on vaid vesiveski, mis täitis ka kaitseülesandeid (tornina).
Tarvastu kabel asub eeslinnuse õuel. Ehitatud 1825. a. Tarvastu mõisaomanike von Mensenkamffide poolt oma suguvõsa matmispaigale. See kõrge püramiidkatusega ja neljal küljel asetseva sammasportikusega kabel esindab klassitsistliku arhitektuuri ning monumendivormide kombinatsiooni. Juurdepääs oli üle jõe ehitatud rippsilla kaudu. See sild on nüüd Viljandis Lossimägedes. Tarvastu jõgi voolab läbi Tarvastu ja suubub 6 km kaugusel Mustlast Võrtsjärve. Seal on Tarvastu laht. Jõgi ise on vaid 21 km pikk ja tema jõgikond 108 ruutkilomeetrit. Tarvastu jõe kaldal on devoni liivakivi paljandid (Kullamägi).


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee