18:59 neljapäev, 13.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaAlevid
  Kolga-Jaani alevik

Kolga-Jaani alevik asub Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Viljandist 32 km kirdes Põltsamaa maantee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 441 elanikku.

Kolga-Jaani alevik tekkis kihelkonnakeskusena 19. sajandi lõpus Eesnurga küla maale.

Arhitektuurimälestisena väärib tähelepanu Kolga-Jaani kirik, mis on ehitatud 14. sajandi teisel poolel gooti stiilis ülelöövilisena ja kolmetraveersena. Põhjasõjas sai hoone kannatada ja oli ilma katuseta. 1742. a. pandi peale laudkatus, mis hiljem asendati madalama plekk-katusega. Uus torn rajati pseudogooti stiilis 1875. a.
Põhjalik remont tehti aastail 1903-04, siis laiendati aknaid ja valmistati ainulaadne vitraaź.
Kirikus on veel teisi kunstimälestisi, nagu 1830. a. valmistatud krutsifiks (puunikerdus), vaskne kroonlühter 18. sajandist ja maalid orelivääril.
Kui 1688. a. käisid praostid koole revideerimas, on Kolga-Jaani kiriku juures 15 poissi end "tublisti lugemises harjutanud".

Üldse on Kolga-Jaani tihedalt seotud Eesti kultuurilooga. Kui Martin Wilberg asutas Põltsamaal esimese segakoori (1840), siis Kolga-Jaanis moodustas ta õpetajatest Viljandimaa esimese meeskoori (1845).
Hiljem asutati ka segapillide orkester.

Pikka aega elas Kolga-Jaanis Eesti kultuuriloo uurija Villem Reimann.
Tema tööd ilmusid aastail 1911-1915 "Postimehe" kirjakogus "Eesti kultura" I-V. Villem Reimann on maetud Kolga-Jaani kalmistule. Tema kalmu tähistab lihtne marmorrist.
Tänaseks on üles leitud suur hulk 19. sajandi lõpukümnenditel Willem Reimani asutatud Kolga-Jaani koguduse raamatutest. Raamatud olid kastidesse pakitult ja unustusehõlma vajunult Kolga-Jaani kauaaegse õpetaja Heino Viksi pööningul, kes need kogudusele 2001. a. suve hakul üle andis. Harulduste hulgas on huvitav näiteks V. Reimani kirjavahetus Võisiku mõisahärra L. von zur Mühleniga kirikumaade väljarentimisest ettevõtlikele talupoegadele.
Ka Amelungide suguvõsa puhkab läheduses raudristide all samal kalmistul.
Kolga-Jaanis sündis Villem Reimani tütrena Helmi Reiman, esimene eestlasest etnograaf.
Siit on pärit kirjandusteadlane, Tartu ülikooli õppejõud Juhan Käosaar, kes paljude muude tööde kõrval on avaldanud uurimusi Eduard Vilde elust ja loomingust.
Üsna Kolga-Jaani lähedal Niilu talus sündis 29. detsembril 1856. a. luuletaja Jaan Bergmann. Muistsed tammed on Bergmanni-aegsed, tare on ehitatud tema üliõpilastest-sõprade plaanide järgi. Jaan Bergmanni (1856-1916) suri Paistus ning on maetud sealsele kalmistule.

Kolga-Jaani aleviku lähedal sündis 1. veebruaril 1922. a. luuletaja Leili Andre.

Alevikust paari kilomeetri kaugusel Eesnurga külas Raba talu maal Kolga-Jaani - Oiu teest 10 m vasakul asub kultusekivi. Kivi pärineb I aastatuhandest e. m. a. Sellel on 31 väikest lohku, ümbermõõt on 12,5 m, kõrgus 1,9 m.

Huvitav on 3 km Kolga-Jaanist loode pool 1,5 ha suurusel maa-alal asuv tihe kivikülv.




VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee