14:15 teisipäev, 18.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaAlevid
  Sangaste alevik

Sangaste alevik asub Valga maakonnas Sangaste vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 270 elanikku.

Sangaste kihelkond on üks vanemaid Eesti kihelkondi, mida esmakordselt kirjalikes allikates on mainitud 1272. a. (Toyvel).

Keskajal kuulus Sangaste mõis (1522, Sangnitz) Tartu piiskopile ja Rootsi ajal liideti sellega veel mitmed mõisad. Mõis vahetas korduvalt omanikke. 1808. a. ostis Sangaste õuenõunik Friedrich von Berg, kelle suguvõsa kätte jäi mõis 1939. aastani.
Sangaste mõis on peamiselt 19. sajandi neljandal veerandil kujunenud esinduslikumaid historitsistlikke ansambleid Eestis. Peahoone (arh. O. P. Hippius) projekteerimist alustati 1873. a., ehitus kestis 1879-83 (ehitusmeister F. Maag). Hoone kujundus lähtub neogootikast, seda iseloomustavad ebasümmeetriline liigendatud põhiplaan ja siluett. Eriti liigendatud on lõunatiib, mille keskmeks polügonaalne telkkatusega saaliplokk (varem liitus tiivaga ka talveaed). pargi suunas avaneva läänekülje keskel on suhteliselt lai ja kõrge astmikfrontoon, mille ees on rõdu. Põhjatiival asetseva majandusploki lõpetab terava telkkiivriga sale kaheksatahuline torn. Esindusruumid paiknevad esimesel korrusel, mitmed neist on tähelepanuväärse stiilse interjööriga.
Kõrvalhooneid on arvukalt, mitmed neist peahoonega ühtses kujunduses suured tellisehitised. Tähelepanuväärseimad on kindlusehitisi meenutav kõrge veetorn ning suletud sisehooviga tallidekompleks (mõlemad 1880.-ndad aastad, arh. F. Alisch).
Varasemast ehitusjärgust pärinevad esiväljaku lõunaküljel ühekorruseline klassitsistlik valitsejamaja (1817) ning poolkelpkatusega saviplonnidest tall (1813).

Vabaplaneeringuga pargi (umbes 75 ha) põhiosa on metsailmeline. Peahoone lääneküljel on org, mille põhjas tiike; eriti vaheldisrikka reljeefiga on pargi põhjaosa. Dendroloogiliselt on park Eesti üks rikkamaid, milles on suured teened mõisa viimasel (aastast 1873) omanikul F. v. Bergil. Ansambli lõunaküljel on kõrge tellismüüriga piiratud puuvilja- ja rohtaed, ida suunas kulgeb umbes 3 km pikkune tammeallee.

Sangaste mõisa viimane omanik Friedrich Georg Magnus Berg (1845 -1938) jäädvustas oma nime Eesti põllumajanduses eeskätt hea saagikuse ja talvekindluse poolest laialt tuntuks saanud “Sangaste” rukkiga.
Friedrich Georg Magnus Berg rakendas uudseid võtteid maaparanduse-, soo- ja rohumaakultuuri alal, oli teerajajaks juurviljade kasvatamisel. Tema tähelepanu pälvis ka metsamajandus, eeskätt pajude ja tammede kasvatus. Tähelepanuväärsed olid tema karjalaudad, hea kari, hobused, kalakasvandus. Berg kasutas oma mõisas Poolast ostetud norfolk-roadsteri täkku Hetmanit, kes andis eesti hobusega häid järglasi. Hetmani liin levis üle kogu Venemaa, üle 33 kõrgeima auhinnaga autasustatud Hetmani verd täku anti tsaarivalitsuse käsutusse. Hetmani tüüpi hobune oli ka tori hobuse esiisa.
Krahv Berg reisis paljudes maades. Palju näinud ja käinud mehena kirjutas ta huvitavaid reisiraamatuid nagu Peterburist Potisse (1879), “Päevikuleheküljed Krimmist” (1885) jt.
1893. a. käis ta põllumajandusministeeriumi ülesandel Chicago näitusel, kus sai auhinna rukkiaretuse ja oma vilja sorteerija eest.
1929. a. valiti F. G. M. Berg Tartu ülikooli audoktoriks.

1940. a. panid Jõgeva sordiaretusjaama töötajad ta kalmule Sangastes mälestuskivi; igal suvel kasvab Bergi kalmul peotäis rukist.
“Sangaste” rukki 100.aastapäevale pühendatud ürituste raames avati Sangaste lossi ees väljakul graniitrahn tekstiga “Siin aretati rukkisort “Sangaste”, mille 100. aastapäeva tähistati 29. VI 1975.”

Sangastes viibis aastatel 1808 -1811 suviti koduõpetajana maailmakuulus astronoom ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793 -1864).

Professor Gustav Tammann (1861 -1938) põlvnes eesti talupoja perest; ta vanaisa Jaan Tamm kolis perega Sangastesse 1837. a.
F. G. M. Berg toetas G. Tammanni õpingute aastail Tartu ülikoolis. Hiljem viibis Bergile tänulik Tammann sageli Sangastes ning andis talle näpunäiteid piimajahutusseadmete rakendamiseks, jahutussegude koostamiseks ja muldade happelisuse vähendamiseks. Tammann lõpetas ülikooli 1882. a. ja oli samas 1892-1902 professor. Et kohalikud baltisakslased olid ta vastu vaenulikud, lahkus Tammann Tartust ja hakkas tööle Göttingeni ülikooli (1903-1930). Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1912) ja NSVL Teaduste Akadeemia auliige (1927). Ta on füüsikalis-keemilise analüüsi rajajaid, uuris lahuste aururõhku, avastas jää polümorfsed modifikatsioonid, koostas sulamite olekudiagramme jne.

Kirjanik Richard Roht (1891-1950) asus Sangastesse elama 1928. a. kevadel ja lahkus siit 1930. a. sügisel. Maja ehitas ta Sangaste pargi taha mäeveerule. Siin kirjutas ta romaani “Elu on ilus”.
Maja, kus asus F. G. M. Bergi asutatud külakool, kuulus pikemat aega Constance Ploom-Kalmule, kes aastail 1911-1938 abistas Sangaste krahvi rukki aretamisel ning Eesti Sordiparanduse Seltsi ettepanekul tegeles sellega ka oma majapidamises. Akadeemik J. Eichfeld on nimetanud C. Ploom-Kalmu koguni “Sangaste” rukki kaasautoriks. C. Ploom-Kalm tegeles ligi 50 aastat teravilja, puuvilja- ja õunasortide aretamisega. Tema algatusel hakati 1924. a. kasutama rukki vegetatiivse paljundamise meetodit. Ta aitas 1944. a. sügisel sõjakeerises kaduma läinud aretusmaterjale.

Sangaste alevik asub Sangaste lossist 3,5 km kirdes Võru-Tõrva ja Valga-Otepää maanteede ristil.

Sangaste kirik ona kolmelööviline kirik, mis püstitati 14. sajandil, kuid hävis sõdades 16. sajandi lõpul, taastati 17. sajandi teisel poolel ja põles maha Põhjasõjas.
Põhjalikult ehitati kirik ümber 1742. a.
Praeguse 24 registriga oreli ehitasid 1924. a. Haanja orelimeistrid vennad Kriisad.

Sangastes on pastorina töötanud Tartu-murdelise kirikukirjanduse rajaja Joachim Rossihnius (1600 -1646).

Sangaste kirikumõisa pargis kasvab Eesti suurim hõbevaher, mille kõrgus on 27 m, läbimõõt 90 cm. Pargis on veelgi tähelepanuväärseid puid (siberi- ja palsaminulg, suur jaapani lehis), kokku 28 puuliiki.

Sangaste kalmistu (asutatud 18. sajandi lõpul) asub kirikust umbes 1 km loodes, Keeni viiva tee ääres. Kalmistul on teiste seas meditsiinidoktor Peeter Hellati (1857 -1912), F. G. M. Bergi ja H. Raabi hauad.

Ansi tamm (kõrgus 18 m, ümbermõõt 5,15 m) kasvab Sangaste alevikust 2 km kaugusel Sangaste - Võru maantee ääres.

Sangaste linnamägi on muinaslinn omaette mäekünkal, Kirgjärve läänekalda kõrgendikul. Ilma vallita, nõlvade kõrgus 7 - 8 m. Pindala ligi 4500 ruutmeetrit; kultuurkihiga. Oletatav dateering 8.(9.) - 11. sajand.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee