14:39 kolmapäev, 24.05.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaAlevid
  Koorküla

Koorküla küla asub Valga maakonnas Helme vallas, 10 km Tõrvast edelas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 72 inimest, 1. jaanuaril 2010 oli elanikke 57.

Koorküla piirkonda on esimest korda mainitud 1226. a. (terra Kyriania), 1487. a. oli siin talu (Kuerkull), mõis 1518. a. (Corkull).

Liigirohket Koorküla parki ilmestavad paremalt Õhne jõkke suubuva sälkoru veerul devoni liivakivis olev koobastik - Koorküla Põrguhaud ehk Tondikoobas - ja allikad.

Koorküla koobastik on Aruküla ja Helme koobastiku kõrval Eesti suurimaid; see hõlmab vähemalt veerand hektari suuruse ala ja on tekkinud liivakivisse tõenäoliselt vete tegevuse tagajärjel ning on hiljem inimese poolt laiendatud. Suurim ava on Õhne ürgoru nõlvas, selle kaudu pääseb 1,5 m laiusesse ja 1,3 m kõrgusesse käiku ning sealt omakorda suurde ümmargusse ruumi, mille kõrgus on 3,5 m ja laius 6,5 m.

Koorküla koobastiku lähikonnas on allikad, mis oma rauasisalduse tõttu olid teadlastele tuntud juba 300 aastat tagasi. Koorküla allikate ravitoimele juhtis esimesena 1691. a. tähelepanu Tartu ülikooli arstiteaduse professor Lars Micrander, kes oma artiklis väidab, et haiged paranevad Koorküla veega hästi.

Koorkülas on arheoloogiamälestistena kaitse all maa-alune kalmistu ja Koorküla Veskijärve edelapoolses otsas asuv Kullamägi. Kullamäelt olevat leitud kullast kõrvarõngaid, sõrmuseid ja ehtenõelu. Kulda mägi muidugi ei sisalda, tegemist on muistse pelgupaigaga. Mõlemad kinnismuistised on dateeritud II aastatuhande esimesse poolde.

Koorkülast 3 km lõuna pool Tõrva-Ergeme maantee ääres asuva Valgjärve (suurim sügavus 26,8 m) keskel, läänekalda keskosas oleva laia poolsaare tipust jätkuval veealusel seljakul (vett 1-4 m) lebavad ca 700 ruutmeetri suurusel alal arvukad okaspuupalgid. Folklooris on need seostatud muistendiga mõisa vajumisest maa alla. Mõned esemed toodud sealt välja juba 1640. a. kohaliku mõisniku von Anrepi käsul. 1869. a. leidnud järve põhjast rohkesti savinõukilde H. Treffner. 1958. ja 1960. a. korraldati Valgjärvel Eesti esimesed allveearheoloogilised uurimistööd (J. Selirand). Leitud savinõukildude ja söeanalüüsi (absoluutne vanus 1370 +/- 60 aastat) pärinevad ehitusjäänused 6.-7. sajandil kasutusel olnud Eestis harukordsest vee kohale püstitatud kindlustatud asulast. Selle inspekteerimisel 1984. a. (J. Selirand, A. Baumann, V. Mäss) leiti üks servakild käsitsi vormitud savinõust, mis seostub varem leitud nn. rõuge tüüpi keraamikaga I aastatuhande teisest poolest, ning punasest savist tugevasti põletatud kangaviht või võrguraskus. Viimane saadi poolsaare lähedalt kalda äärest, kus põhjamudas leidub vaiade jäänuseid omaaegsest sillalaadsest ehitusest, mis on ühendanud kindlustatud asulat maismaaga. Koos nimetatud servakilluga toodi aga põhjamudast välja veel 27 kildu savinõust, mille valmistamisel on savisse lisatud teokarpide puru, välispind aga kaunistatud sinna vajutatud lohukeste ridadega). Need killud kuuluvad neoliitilisele savinõule, mis on samaaegne meie ajaarvamise eelse III aastatuhande lõpuveerandi keraamikaga Tamula asulast. Ilmselt oli veetase Valgjärves III aastatuhande lõpul tunduvalt madalam, praegune veealune seljandik ulatus poolsaarena järve ning sellele rajasid oma peatuspaiga neoliitilised asukad.

Valgjärve edelanurga juures on asunud praeguseks ära kuivanud ohvriallikas - Silmaallikas. Allikast on leitud odaotsi, rauast lambakäärid, vaskmünte jne. Nende leidude järgi otsustades ohverdati allikasse nii sõjasündmustega seoses kui ka karjaõnne tagamiseks, allika nimetus aga osutab ka selle tervistava toimega seotud uskumusele.

Valgjärve lähimast naabrist, üle maantee asuvast Udsu järvest veidi põhja poole jääb hiiekoht - Lindsi saareaed, kuhu muiste viidud mitmesuguseid ohvriande, samuti nähtud seal viirastusi. Rahvajutu kohaselt pidi hiiest puu raiunud inimest tabama õnnetus.

Koorküla park on kohati väga ilus. Siin kasvab 32 puuliiki: mitu põõsakujulist tatari vahtrat, noored mägivahtrad, euroopa lehis jt.

Koorkülast Holdresse viiva tee ääres asub Patküla Ojatare, kirjandusteadlase Heino Puhveli lapsepõlvekodu.

Valgjärv

Enne oli praeguse Helme Valgjärve ehk Koorküla järve asemel tore loss. Seal elas oma õega rikas härra, kelle südames keelatud armastus õe vastu põlema süttis. Hea maksu eest oli preester valmis neid paari panema. Siiski ei julgenud ta üsna omapead neid laulatada, vaid käskis paavsti käest luba küsida.
Noor mõisnik läkitas paavstile suured kingitused ja sai loa. Ilma aja viitmata saatis ta nüüd ümberkaudsetele mõisnikele sõnumid ja palus neid pulma. Niisama kutsus peigmees kokku talurahva noormehi ja neidusid, kellele ta lossiõue peal toreda söömaaja tahtis anda. Kui need pulmapäeval pulma tahtsid minna, tuli lossimäel hall vanamees vastu, kes käskis neil koju tagasi minna. Vanamehe nägu oli nii tõsine, et keegi ei julgenud vastu panna, vaid igaüks pööras kärmesti ümber. Saksu seevastu kogunes pulmatuba otsani täis.
Kui preester pidi laulatust alustama, astus peigmehe onu peigmehe ette ja manitses teda südamest, et ta õde enesega mitte laulatada ei laseks. Peigmees naeris aga onu manitsuste üle ja ütles enesel paavsti loa taskus olevat. Nähes, et peigmees oma ettevõttes kindlaks jääb, hüüdis onu: "Et võtke siis hukatus vastu, kui teie hukatust otsite!" Seda üteldes ruttas ta õue, hüppas hobuse selga ja kihutas oma teed.
Kui onu teisel päeval pulmamajja tagasi läks, ei näinud ta enam kuskil mäge, mille otsas tore loss oli seisnud. Mäe ja lossi asemel lainetas talle vastu suur järv, mille põhjast sügavalt vee seest veel lossi torniotsad paistsid. Loss oli maa põhja vajunud ja tema asemele järv asunud. Järv ise kannab sestsaadik Valgjärve ehk Koorküla järve nime.
J. M. Eisen. Esivanemate varandus. Sinisukk, 2000



VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee