00:13 teisipäev, 24.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaAlevid
  Hummuli alevik

Hummuli alevik asub Valga maakonnas Valga-Pärnu maantee ääres Väikese Emajõe keskjooksul ning on samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 432 elanikku. Alevikus on põhikool, rahvamaja ja raamatukogu. Kool asub 1930. aastast alates Hummuli mõisa härrastemajas (ehitatud neogooti stiilis).

Hummulit on esimest korda mainitud 1226. a Tartu piiskopi ja ordu maajagamisaktis (terra Humularia). Mõisa kohta on teateid aastast 1470. Arvatavasti asus see algul Mäemõisa kohal, Rootsi võimu ajast alates Hummulis (Hummelshof).

Hummuli mõisa härrastemaja ehitati kahes järgus. Põhiosa valmis 19. sajandi kolmandal veerandil, torniga osa hiljem.
Mõisahoonet ümbritseb liigirikas park. Ka park koosneb kahest eri aegadel rajatud osast: üks osa valmis 19. sajandi algul (praegune koolipark) ja teisest osast, mis on üks paremini plaaneeritud inglise stiilis parke Valgamaal. Siin on pargi keskel suuremaid lagendikke, servades puudegruppe. Puud olevat omal ajal nii istutatud, et lossi tornist vaadates moodustasid puude ladvad lossiomaniku nime. Puuliike on 79, nende seas haruldasi nagu 4 punast vahtrat, amuuri liguster, Moltke pärn, mägivaher ja Paavi hobukastan. Veel leidub lehiseid ja nulge.

Hummuli kuplistik võtab enda alla Väikese Emajõe ja Õhne jõe vahelise ala, kõrgemad kuplid ja seljakud tõusevad siin 120 meetrini. Kõrgendike vahel on lohke, nende põhjas väikesi järvi. Kuplistiku lõunaosa on kaetud metsaga, põhjaosa aga põllustatud.

Koolimajast ida pool, Väike-Emajõe ääres asub üks kääbasterühm ja keskaegne kalmistu.

Koolimajast 3 km kaugusel Valga-Võru maantee idaküljel Soe alevi lähedal (Soe bussipeatusest edasi) Kalmetimäel on kaitse all mõned lõhutud kääpad. Hummulisse ulatus selle kalmevormi kõige läänepoolsem levikupiir Eestis. Omal ajal oli kääpaid rohkem ning 1895. a. uuris neid R. Hausmann. Kääpais esines nii põletus- kui ka laibamatuseid suhteliselt rohkete hauapanustega. Kääpaist on leitud helmeid, pronksist rõngaspeapaelu, 6 baltipärase plettmustriga laia käevõru, üks inglise päritoluga münt (11. saj.), mis iseloomustavad muidki Eesti kalmeid 12. sajandil.

Kalmetimäe lähedal on II maailmasõjas langenud sõdurite vennaskalmistu.

Peedu talu maalt on leitud keskmise rauaaja aardeleid, milles oli kolm fasseteeritud otstega hõbekaelavõru.

Põhjasõja ajal toimus 18. juulil 1702. a. Hummulis Rootsi ja Vene vägede vahel lahing, kus Vene vägesid juhtis äsja Erastvere lahingu eest kindralfeldmarssaliks ülendatud Boriss Seremetev. Lahingust, mis kestis kuus tundi, võttis osa umbes 25 000 meest. Rootsi vägi purustati, nende ratsavägi eesotsas välivägede ülemjuhataja W. A. von Schippenbachiga põgenes. Lahingus kaotasid rootslased 3500-3700, venelased 1000-1500 meest. Hummuli lahing otsustas võitluse hegemoonia pärast Läänemere rannikul Vene vägede kasuks.
Hummuli lahingus langenud sõjameeste matusepaiku on Hummuli pargi serval, Põntsimäel, Ransikülas ja Pisukese palus.

Tõrva-Valga vana maantee ääres nn. kolme kuninga mändidest, mis olevat taganevate rootslaste istutatud, on praegu alles üks mänd.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee