05:23 pühapäev, 26.10.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaAlevid
  Võnnu alevik

Võnnu alevik asub Tartu maakonnas ning on Võnnu valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil on alevikus 624 elanikku.

Esmateated külast ja mõisast on aastast 1341 (Wenden).

Asula lääneküljel on lihtsa kujundusega Võnnu park (2 ha), mis on kujundatud 19. sajandi algul siinse kirikuõpetaja Eduard Philipp Körberi (1770-1850) poolt, kes istutas meie talurahva pärisorjuse vabastamise puhul nn. Vabaduse tamme.

Võnnu Jakobi kirik on ehitatud 1232 -1236. a. 17. sajandil sai kirik sõdades korduvalt kannatada. Taastati Rootsi ajal krahv Oxenstierna eestvõttel. Remondi käigus laiendati ruume ja ehitati torn (1787) ning rajati külgehitised (1871). Kiriku altarimaali (1874) autor on O. v. Moller. Altar on aastast 1884, orel aastast 1895 ja kell aastast 1766.
Tähelepanu väärib Peterburi kunstniku Tresconi 1813. a. valmistatud monument, mille laskis üles seada parun Nolcken Borodino lahingus langenud poja Reinhold von Nolckeni mälestuseks. See on üks kümnest Eesti territooriumil leiduvast 1812. a. sõjasündmusi meenutavast kunstimälestisest.

Võnnu surnuaed õnnistati 1773. a. Võnnu kalmistul on 1,5 km kaugusel kirikust kagus kabel, mis on püstitatud 1781. a. Kurista ja Sarakuste mõisniku kindralleitnant A. G. de Villobois`mälestuseks.

Kiriku vastas asub endise Võnnu kodumajanduskooli hoone. Siin tegutsenud õppeasutus oli esimesi omataolisi arvatavasti kogu Tsaari-Venemaal. Kooli võeti külakooli lõpetanud tütarlapsi, kes kahe aasta jooksul õppisid peale üldainete majapidamist, käsi- ja aiatööd, tervishoidu, lastekasvatust, raamatupidamist ja väikeloomakasvatust. Toiduvalmistamise kursuse järgi kandis kool rahvasuus pudrukooli nime. Kool tegutses vaheaegadega kuni 1916. aastani.

Matkates Luunjast mööda Räpina maanteed kagu suunas kulgeb maantee algul paralleelselt Luutsna jõe oruga, mis on võrreldes Emajõe ürgoruga märksa kitsam ja madalam. Luutsna orgu suubub väiksemaid lisaorge; ühte neist, mis kulgeb endise Prilli kõrtsi juurest Kambja poole, nimetatakse Kalevipoja või Vanapagana künnivaoks.

Melliste kohalt edelas on kaunis Mäletjärve org. Selles on rida aheljärvi nagu Poka järv ning kõrgete kallastega kallastega väike, kuid sügav Lavatsi järv. Läheduses on veel teisigi järvi: Kaikjärv, Kitseküla järv, Kriimani järv jt. Üldiselt tasasevõitu maastikku toovad need järved meeldivat vaheldust. Ilus vaade orule avaneb Poka Lingutumäelt, mis kuulub I aastatuhande II poole linnuste hulka.

Huvitav on orgude sõlmpunkt Võnnu kohal. Siin ristuvad mitmed, üldiselt siiski lamedate veerudega orud ja orundid, mille lammil on levinud niidud ja metsad. Ümbruses kerkivad kõrgemad alad on põllustatud ning tihedasti asustatud. Peamiseks keskuseks on Võnnu kiriku juurde teeristile kujunenud Võnnu alevik.

Võnnus sündis 1883. a. kooliõpetaja pojana luuletaja ja kirjandusteadlane Gustav Suits. Mälestusi kodukohast annab ta hingestatult edasi luuletuses "Kerkokell". Säilinud on Võnu vana koolimaja, kus G. Suits sai esimese hariduse. G.Suits suri Rootsis 1956. a. Võnnu kalmistul puhkavad luuletaja vanemad ja lell, koolmeister ning kellalööja Jaan Suits.

Võnnu-Kärsa apostliku õigeusu kirik ehitati 1878. a.


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee