17:03 esmaspäev, 15.10.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaAlevid
  Tõravere alevik

Tõravere alevik asub Tartu maakonnas Nõo vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 322 elanikku.

Tõravere alevik on algselt kujunenud külana maantee ja Elva jõe piirkonda, kus Liivi sõja ajal novembris 1558 toimus kokkupõrge Vene ja ordu vägede vahel.
Tuulemäe nõlvade ja Vapramäe vahelisel alal peeti veriseid lahinguid ka 1919. a. ja 1944. a.

Esmateated küla kohta on aastast 1582 (Terrawera).

Alevikus on kaks raudteepeatust - Tõravere ja Vapramäe.

Teadlasasula - Tartu Astrofüüsika Observatooriumi rajamisega Tuulemäele (1958-1964) sai kogu paikkond Tõravere nime.

Fr. G. W. Struve nimeline Tartu Astrofüüsika Observatoorium asub Tartust 22 km kaugusel Tõravere raudteepeatusest 1,2 km loodes Tuulemäel. Teadluslinnak koosneb vaatlustorniga peahoonest, mitmest vaatlustornist, paviljonist ja elamuist, töökodadest, majandushooneist jne. Observatoorium jätkab kuulsa Tartu (hiljem Pulkovo) astronoomi Struve tööd taevakehade uurimisel. Helkivate ööpilvede uurimine Ch. Villmanni poolt viis Tõravere teadlased otsesesse kontakti kosmonautidega. Tõraveres väljatöötatud ja valmistatud unikaalseid aparaate on kasutanud kosmoselaevade "Sojuz" (nr.4,6,7) põhimeeskonda kuulunud kosmonaudid.

Tõravere pargis on päikesekell.

Tõravere ümbrus on mitmeti seotud Kalevipoja-muistenditega. Voika ojast põhjas asub männikuga kaetud kuplike - Kalevipoja iste (Kabelimägi, Kiigemägi), mis ulatub üle raudtee põllule. Selle lähedal Voika oja äärsel heinamaal võib märgata tallakujulisi lohke - Kalevipoja jalaasemeid (jalajälgi). Taolisi jälgi võib leida ka Elva jõe teisel kaldal Vapramäe metsas. Elva jõe käärus Mosinal on vägilase puhkekoht - Kalevipoja iste (tool). Peedu Lokuta metsas raudtee ääres asub teinegi kangelase puhkekoht - Kalevipoja säng.

Elva jõe äärses Tepripalus on omapärase taimeliigi - võsu-mägisibula (Sempervivum soboliferum) kasvukoht. Sissesõit männikuisse on keelatud. Sama keeld kehtib Elva jõekäärudeni viivatel metsaradadel Vapramäe idanõlvakul.

Arheoloogiamälestisena pakub huvi Jaagupi kivikalme Tõravere raudteejaama lähedal.

Tõravere ümbrus on looduslikult väga kaunis. Siin kerkib kõrge metsaga kaetud Vapramägi, mida ida ja põhja poolt ümbritseb Elva jõgi. Kõrgendiku nõlvad on vastu jõge kohati õige järsud. Elva jõgi moodustab Vapramäe jalamil ilusaid lookeid ja silmuseid. Eriti meeldejääv on vaade Tõravere mäelt üle Elva jõe Vapramäe põhjaküljele. Tekkelt on Vapramägi vallseljak (moreenkuhjatis). Tema lael asunud laulupidude-jaanikute paik on nüüd metsa all. Keset platsi kasvanud põlise pärna murdis 1967. a. torm. Rahvasuus tunti pärna Karl XII pärnana, mis istutatud Põhjasõja ajal. Mäe laelt viivad metsasihid igasse kaarde.

Laskudes idanõlvalt mööda kitsukest teerada Elva jõe poole. Üksikust metsaperest sadakond meetrit põhja pool leiame tiheda puistu hämaruses vennaskalmistu marmorplaadiga, millel on eesti-, vene- ja hiinakeelne tekst:"Igavene kuulsus vapratele hiina punaarmeelastele, kes langesid võitluses nõukogude võimu eest". Vennaskalmu on maetud Vabadussõjas Vapramäe lahingus haavata saanud Punaarmee miinidivisjoni kuulunud hiinlased.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee