18:09 teisipäev, 15.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaAlevid
  Rõngu alevik

Rõngu alevik asub Tartu maakonnas ning on samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 806 elanikku.

Rõngu alevik on tekkinud kirikukülana 19. sajandi lõpul Tartu-Valga ja Otepää-Pikasilla maanteede ristumispaika, mille lähedalt hargneb tee Randu. Küla kohta on esmateated aastast 1582 (Ryngien).

Alevikust 2 km loodes asuva Rõngu vasallilinnuse (Ringen) ehitusajaks loetakse 14. sajandit, mistõttu nii Rõngust kui siin asunud Suure-Rõngu mõisast on varemgi kirjutatud. Et Rõngu asus vanade sõjateede ääres, said nii küla kui vasallilinnus sõdades, eriti aga Liivi ja Põhjasõjas rängalt kannatada. Aastail 1224 -1558 kuulus Rõngu Tartu piiskopkonda, hiljem oli siin jesuiitide mõjupiirkond. Ägedad lahingud Rõngu lähistel toimusid ka Vabadussõja ja II maailmasõja ajal.

Vanim ehitis ja Lõuna-Eesti ainus ühelööviline kirik on Rõngu kirik. See on rajatud 1413. a., praeguse ilme on saanud ümberehitusega 1901. a. Tähelepanu väärivad altarimaal (1901), kell (1799), orel (1874), vitraazid (1900, Riia meistrite töö). Sajandi eest oli Rõngu kiriku eestseisjaks kuulus maadeuurija Alexander Theodor Middendorff.

Rõngu pastoraat on hooneterohke kirikumõisa ansambel, mida ümbritseb väike vabakujunduslik park. Kirikumõisas sündis baltisaksa haritlane Ludwig Wilhelm Moritz (1770-1830), kes oli aastail 1817-1822 Tartu ülikooli eesti keele lektor.

Aleviku keskel teeristil väikese pargikese juures asub kunagine kuulus Rõngu nn. kõverkõrts. Kahjuks on selle tiibehitised lammutatud, 1988. a. valmis siin kauplus-söökla.

Rõngu tehase kontori kohal asunud Rõngu kirikumõisa koolis töötas aastail 1690-1693 esimene eesti soost kooliõpetaja Ignati Jaak.

Rõngu kihelkonnakool (asut. 1844) sai aleviku kirdeserval uue hoone 1875. a. Selles on õppinud helilooja Aleksander Läte, puhkpilliorkestrite juht Leopold Vigla, luuletaja Peeter Grünfeldt jt. Hoone hävis tules 1983. a.

Aleviku põhjaserval kõrguval moreenseljakul, uue koolimaja juures asuval Hiugemäel on muistne hiis ja kalmekoht ning kultuuriloost tuntud Rõngu krahvi C. Manteuffeli matusekoht. Muistenditega seotud sajandivanuses parkmetsas ürgoru veerul on peetud rahvalikke üritusi. Hiugemäe parkmets (27,5 ha) on õpilaste hoole all.

Rõngu kalmistu asub alevikust 1,5 km lääneedelas. Siia on maetud muusikamees Carl Rossmann (1826 -1886), helilooja Aleksander Läte (1860 -1948) koos vanematega, kirjanik Jaan Kärneri vanemad, raskejõustiklane Aleksander Sannik (1883 -1947), ajakirjanik August Toomingas (1892 -1973), kohalikud kultuuritegelased Johan Grünfeldt, Karl Eichwaldt, Johan Huik, botaanik Karl Eichwaldt. Mitmed kalmud riikliku kaitse all.



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee