07:55 neljapäev, 25.04.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaAlevid
  Rannu alevik

Rannu alevik asub Tartu maakonnas Rannu vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 508 elanikku.

Ürikuis on Rannu kihelkonnast esmateated 1347. a. (Randen). Dolenite rajatud Rannu vasallilinnust mainitakse 1438. a.
1470. a. läks see terveks sajandiks Tiesenhausenitele.
Liivi sõjas hävitatud linnuse järel tõusis esikohale mõis.

Edukaim mõisaomanik Rannus oli F. v. Sieveres, kes viis siin läbi mitmesuguseid katseid, samuti kontrollandmete kogumist ja võrdlemist, mida juhtis eesti punase karja aretamiseks noorloomade suunava kasvatuse teel Hellenurmes tegutsev akadeemik A. Th. Middendorff. 19. sajandi lõpuks oli uus tõug juba laialt levinud.
Vanadest mõisahoonetest säilinud majandushooned pakuvad huvi ka arhitektuuriliselt. Häärber, kus varem asus kool, on lammutatud. Tallist on saanud maakultuurimaja, veskist elamu. Ajahambale on vastu pidanud Rannu park koos alleede ja maakivist müüriga.

Mitmel korral on Rannus toimunud talurahvarahutused, eriti ulatuslikud olid need 1797. a.
1840. a. alanud rahutused lõppesid osalt väljarändamisega, osalt elanikkonna siirdumisega õigeusku. Nende jaoks on ehitatud sajandivahetusel Lülle kirik.

Rannu vasallilinnuse territoorium paikneb pargi lõunaserval tiigi kaldal väikesel künkal - Kantsimäel. Esmakordselt mainiti linnust 1471. a. (Castrum Randen), kuid tema ehitusaeg on varasem (J. G. Arndti järgi koguni 1288). Liivi sõja ajal, 1588. a. jaanuaris rüüstatud vasallilinnus hävis lõplikult 1559. a.

Üle Liivimaa sai Rannu kuulsaks Barbara-looga. 1553. a. mõistis Tiesenhausenite perekonnakohus surma 20-aastase Barbara von Tiesenhauseni süüdistatuna abielulisse vahekorda astumises kodanikuseisusest endise kaubaselli, Rõngu lossi kirjutaja Franz Bonniusega. Ainestikku kasutas Aino Kallas ja kirjutas proosaballaadi "Barbara von Tiesenhausen" (eesti keeles 1924), mis sai aluseks Eduard Tubina (libreto Jaan Kross) ooperile (1969. a.). 1988. a. jõudis lugejate ette Maimu Bergi "Kirjutajad", mille peategelaseks on samuti Barbara von Tiesenhausen.
Rahvamuistenditega seotud Kantsimäge peetakse eestlaste muistse linnuse asukohaks. Siin sajanditest säilinud vähesed linnuse ümartorni (nn. Barbara vangitorni) varemed rikuti 1960. aastate algul.

Rannu kooli eelkäijaks peetakse Koopsi kooli.
Rannus on õppinud luuletaja ja prosaist Mats Traat. Koopsi koolis õppis ühe talve luuletaja Jakob Tamm.

Rannu kalmistu paiknes kuni 1773. a. kiriku juures, siis rajati uus kalmistu 4 km lõuna poole. Kabel ehitati 1880. a. Silmapaistvatest tegelastest on siia maetud Rannu köster-koolmeister Jakob Peerna (1829 -1878), Jakob Tamme vanemad Mai ja Aadu Tamm, "Vanemuise" seltsi asutajaliige Jüri Laas jt. Kalmistu tee keskosas on skulptuur "Rannu ema" (Ole Ehelaid, graniit, 1972), mis valmis tollase kolhoosi esimehe Kalev Raave eestvõttel.

Rannu Martini kirik asub Neemisküla külas. Kirik on ehitatud 15. sajandi esimesel poolel ning on Eesti tellisepiirkonna silmapaistvamaid hilisgooti maakirikuid. 17. sajandi algul Rootsi - Poola sõdade ajal jäi kirikust järele vaid neli seina. 1627. a. alustati kiriku ülesehitamist. Hävinud võlvlagi asendati puulaega.

Kirikus on mitmeid kunstimälestisi ja tarbeesemeid, mis on võetud riikliku kaitse alla. Kolmest kiriku vasksest kroonlühtrist altaripoolseima on kirikule kinkinud Rootsi kuningas Karl XII. Huvi pakub ka 1755. a. pärinev tammepuust korjanduspakk. Kiriku all asuvasse krüpti on pääs hilisemate remontidega suletud.
Kirikaia müüri (1768) juures on mitmed põlispuud, neist pärnad 23 m kõrgused (ümbermõõt 4,27 ja 3,78 m).

Rannu pastori J. C. Mederi juures oli 18. sajandi keskel koduõpetajaks hernhuutlik kirjamees Christoph Michael Köningseer (1723-1786), kes hiljem töötas Kambjas, Erastveres, Urvastes.
Aastail 1792-1800 tegutses Rannu kirikumõisas pastorina filosoofiadoktor Friedrich Samuel Seider, kes süüdistatuna keelatud kirjanduse levitamises mõisteti sunnitööle.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee