13:22 kolmapäev, 21.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaAlevid
  Puhja alevik

Puhja alevik asub Tartu maakonnas ning on samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 1145 elanikku.

Alevik on tekkinud 20. sajandi algul kirikukülast (1495, Pygen). Varasemast kihelkonnast on esmateated 1397. a.

Kuigi enamikku kihelkonna maadest piirasid sood (läänes Sangla ja idas Laugesoo, põhjas Emajõe luhad, sood ja metsad), oli see viljarikas maakoht tihedasti asustatud ja kuulus Tartumaa jõukamate kihelkondade (hiljem valdade) hulka. Viimane asjaolu tingis selle ala korduva rüüstamise sõdades.

Aleviku areng sai hoogu endise Järvaküla maadele Sangla turbakombinaadi rajamisega 1968 -1973. a. Seoses sellega ehitati Puhja aleviku lääneservale töölisalevik (rahvasuus Turbaküla).

Puhja kirik valmis 1499. a. kolmelöövilise kodakirikuna. Pikihoone võlvid on hävinud. Mitmetest remontidest on esialgsena säilinud kooriruum suure ja toreda tähtvõlviga. Tähelepanuvääriv on kiriku läänefassaad, kus rikkalikus kujunduses pääseb esile profileeritud portaal mitmete viiluniśśide ja konsooltorniga, mille hävinud ülaosa on asendatud puitehitisega. Huvitav on ka eriline väljaehitis ümartrepi juures hoone edelanurgas.

Kirikaia müüri juures paiknenud kiviristidest on kaks paigutatud kiriku peaukse kõrvale.
Kirikaias on säilinud üks eestikeelse kirjaga lihtne hauakivi - nn. Konnikivi.

Kiriku juures on vana ait ja vastas, maakultuurimaja taga asub Puhja kalmistu.

Kalmistu lähedal Elva tee ääres kasvab põlispuu - Süti kask, mille ümbermõõt on 3 ja kõrgus 22 m.
Kalmistu teed ääristab kase-vahtra allee.

Puhja kivikalmed asuvad kahes grupis. Kolm kivikalmet on Tartu maantee ning Rämsile kulgeva tee vahelisel alal endise Peedu talu maal. Need kuuluvad I aastatuhande esimesse poolde ja olid kasutusel veel II aastatuhande algul.
Teine grupp - kolm kivikalmet paikneb eelmistest põhja pool Rämsile kulgeva tee põhjaserval endise Laatsi talu põllul, kalmed kuuluvad II aastatuhande algusesse.

Puhja kultusekividest asub üks - Juraku kultusekivi - aleviku loodeserval Reku tee alguses endise Juraku pere maal.
Teine, Tatriku kultusekivi on aleviku edelapiiril Tännassilma küla serval endise Tatriku pere heinamaal maanteest 700 m loodes. Kultusekivid kuuluvad I aastatuhandesse e. m. a.

Aleviku idaserval asub 1893. a. ehitatud hollandi tüüpi tuuleveski - Koni tuulik.

Puhja seltsimaja ehitati 1906. a. Juurdeehitis valmis 1910. a. Tüüpiline 20. sajandi alguse seltsimaja. Asub Tartu - Viljandi maantee ääres.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee