10:36 reede, 16.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaAlevid
  Nõo alevik

Nõo alevik asub Tartu maakonnas Nõo vallas Tartu-Valga maantee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 1567 elanikku.

Ajaloost on teada, et ala kuulus Tartu muinaskihelkonda (Provincia Tharbitensis).
Nõod on kirjalikes allikais esmakordselt mainitud 1319. a. (Nughen), omaette kirikukihelkonnana aastal 1483. Täpsemad teated on alates 1582. a. (Nicho).
Piiskopkonna ajal kuulus enamik Nõo ümbruse maid Tartu toomkapiitlile.
Oma asukoha tõttu on asula sajandite vältel korduvalt sõdades kannatada saanud.

Nõo kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna. Esimesed kirjalikud teated on aastast 1159. Kirik on sõdades korduvalt kannatada saanud, sellele vaatamata oma esialgne ilme enam-vähem säilinud ( on selles mõttes ainuke telliskirik Lõuna-Eestis).

Nõo kirik on üks esimesi maakirikuid, kus juba 1781. a. mängis orel. Uus orel pärineb aastast 1890.
Suurem kell (valatud Gatsinas)pärineb 1807. a. ja väiksem kell (valatud Tartus) 1817. a.
Altarimaali tegi Tõnis Grenzstein ja puunikerdused Jaan Koort (1910).
Kõik kiriku tarbeesemed on kunstimälestistena kaitse all.

Kirikaias kasvab põlispuudest park.

Kirikumõisa uusi hooneid hakati ehitama 1857. a. Ehitustöid juhatas Pulleritsu kooli esimese koolmeistri Mihkel Miti poeg Mart Mitt. Needki hooned hävisid viimases sõjas.

Aastail 1884 -1923 töötas Nõo kirikus pastorina luuletaja ja kultuuriloolane Martin Lipp (Lillenupp, 1854-1923). Lipu juures peatus korduvalt ka Matthias Johann Eisen (1857-1923), kes kogus siin muinasjutte.

Nõo Püha Kolmainu apostliku-õigeusu kirik on tähelepanu vääriv historitsistlik maakirik, ehitatud 1873. a.

Endises Nõo kihelkonnakoolis (A. Lätte t. 7) töötas aastail 1883-1900 hilisem ENSV rahvakunstnik Aleksander Läte (1860-1948).

Samas majas töötas alates 1926. aastast õpetajana Eduard Tubin (1905-1982), kes elas Tartu t. 4.

Vastse-Nõos oli aastail 1780 -1784 mõisarentnikuks eesti keele uurija Johann Wahl (1735-1795).



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee