13:25 kolmapäev, 21.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaAlevid
  Kambja alevik

Kambja alevik asub Tartu maakonnas Kambja vallas Tartu-Võru maantee ääres, 18 km kaugusel Tartust. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 743 elanikku.

Kambja on kihelkonna keskusena tuntud ammu, esmakordselt nimetatud 1471. a. (Camby). Alevik tekkis kirikukülana kirikumõisa juurde teeristile. 16. sajandil oli Kambja arenenud mõisamajandusega ala.
Kirikumõisa lähedal olnud Vastse-Kambja mõis (Klein-Kamby, hiljem Neu-Kamby) eraldus Suure-Kambjast 17. sajandil Stackelbergide ajal ja 1868. a. müüdi Gernhardt`idele, kelle kätte jäi see kuni võõrandamiseni. Härrastemaja on uuem kahekordne ehitis.
19. sajandil kutsuti küla mõisa järgi ka Väike-Kambjaks.

Kambja pargis kasvab vana mõisahoone ees kaks võimsat umbes 250-aastast lehist. Neid peetakse vanimateks selle liigi esindajateks Eestis. Pargis kasvavad veel murrei mänd, hall pähklipuu, püramiidne hiina pappel, pensilvaania saar jt.
Kambja järv on 1,8 ha suurune.
Söökla lähedal kõrgub toreda võraga vana tarupuu - Kambja pedajas.

Kambja kirik on sõjategevuses korduvalt kannatanud; viimati 1944. a.
Kirikuaias kasvab Tartu ülikooli 300. juubelipidustuste ajal siin külas käinud Rootsi kroonprintsi Gustavi istutatud tamm, nn. Kuninga tamm.
Kambja kirikus on töötanud Andreas Virginius ja Jüri Rennit. Andreas Virginiuse peres sündis Adrian Virginius (Vergin, 1663 -1706), kes oli aastail 1686 -1694 õpetajaks Puhjas ja seejärel kuni 1704. a. Otepääl.

Kambja kool asutati 1686. a. talurahvakoolina. Eesti talurahvakooli 300. aastapäeva puhul rajati sellekohane mälestuspaik (mälestuskivid ja tulealtar, kujur E. Taniloo, arh. Ü. Sirp, metallikunstnik H. jelle, 1987) ning pandi kirikuaeda B. G. Forseliuse, Ignati Jaagu, Andreas Virginiuse ja A. Sutori sümboolse kalmu kivid.

Aastail 1846-48 siirdus 11,1 % rahvastikust vene õigeusku, 1873. a. ehitati Maaritsa külla Prangli õigeusu kirik.

Talude päriseksostmine algas 1849. a., elav oli see 1870.-ndail aastail.

Kambja kalmistu põhjapoolse värava juurest avaneb suurepärane vaade kogu ümbrusele, üle Aardla oru paistab Tartu, sellest paremal Reola Röövlimägi, ees Vana-Kuuste park, edasi Lalli mäed.

Suure-Kambja asub Kambjast 2,5 km kaugusel.
See oli omaaegne suur mõisamajand, millest esmateated pärinevad aastast 1504.
Suure-Kambja mõis kuulus15. sajandi lõpul v. Buxhöwdenitele ja 16. sajandi algul müüdi Stackelbergidele. Kuna viimased hoidsid rootslaste poole, anti mõis Czarnowskyle. Rootsi ajal said Stackelbergid mõisa tagasi ja vahetasid v. Knorringitega 1790. a. Vaiatu mõisa vastu (Torma kihelkonnas). Härrastemaja on ühekordne puuehitis.
Suure-Kambja mõisahoone oli vene luuletaja Nikolai Jazõkovi (1803 -1847) elukohaks tema õppimise ajal Tartu Ülikoolis aastail 1822 -1829. 1826. a. tutvus N. Jazõkov A. Pushkiniga.

Kambjast lõuna pool, Pangodi lähedal, algab Otepää kõrgustikule omane vahelduva reljeefiga kingustik. Kuplid ja seljakud kerkivad 151-meetrini üle merepinna, nende vahele jääb soostunud orgusid ja lohke järvedega. Eriti pälvib tähelepanu maastikuliselt kaunis Pangodi järv (2,1 km pikk, 0,7 km lai, pindala 1,5 ruutkilomeetrit, suurim sügavus 11,1 m).

Pangodist lõuna poole jääb rühm väiksemaid järvi (Kodijärv, Kogrejärv, Kivijärv jt.).
Kodijärve bussipeatuse lähedal on vana matusepaik (14. -16. saj. pärit külakalme). Selle lähedal on kaunis kaseallee. Kodijärve ilusast pargist 200 m lõunas, Tartu-Otepää maantee lääneserval kasvavad dekoratiivse võraga Kodijärve pärnad. Ka eelpoolnimetatud looduslikult kaunid järved jäävad Tartu-Otepää tee äärde.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee