12:36 laupäev, 16.02.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Paistu Maarja kirik
Aadress:
Kontaktisik
Saada e-mail
Kirjeldus

Paistu Maarja kirikut on esmakordselt mainitud 1234.a., mil see oli arvatavasti ristikujuliste piilaritega kodakirik. Selle hävitasid leedulased 1329.a., säilinud on vaid müürid ja koor. Esialgse kiriku asemele ehitatud uus hoone purustati Põhjasõjas, kuid taastati hiljem. 1817.a. süütas pikne torni, tules hävis ka orel. 1852.a. ehitati uus torn, altar ja kantsel. Uue oreli valmistas 1853.a. orelimeister Kessler Tartust. 1866. a. ehitati plekk-katusega tornikiiver, ka kirik ise sai plekk-katuse.

Aastail 1884-1916 oli Paistu kiriku pastor kirjanik Jaan Bergmann. Siin kirjutas ta ballaadid "Ustav Ülo" ja "Salme", toimetas "Lastelehte", koostas õpikuid ja tõlkis eesti keelde "Odüsseia" viis laulu.

Paistu kiriku organistina on töötanud ka koolmeister Jaan Adamson ja helilooja Friedrich August Saebelmann. Viimane esines sageli ka orelisolistina.

Paistu kalmistule on maetud Jaan Adamson, Adam Peterson, Hain Henno, August Saebelmann, Jaan Leppik, rahvalaulik Liisu Mägi.

Paistu kirik on pühendatud neitsi Maarjale. Põhjasõjas hävisid pikihoone ja keskaegsed võlvid ja uhke kirikutorn. Koorivõlvid jäid alles ning on 1903.aastast kaetud tähismaalinguga. 1718 ehitati pühakoda uuesti üles puidust torniga. 1817 põles kirik pikselöögist ning taastati eraldiseisva torniga. Praeguse pseudogooti stiilis välisilme sai hoone aastal 1876, sisustusse (altar, kantsel, pingistik, oreliprospekt) jõudis pseudogootika juba 1852-53, õpetaja Karl Peter Ludwig Maurachi aegu. Läänetorn (arhitekt Matthias von Holst) on aastast 1866. Altarimaali "Kristus ristil" (Johann Karl Ludwig Maddaus, 1853) kinkis Riia kaupmees Cumming. Tornikukk sai kirikukroonika hinnanguil keskmise lamba suurune.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee