07:13 neljapäev, 22.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Kadrina Katariina kirik
Aadress:
Kontaktisik
Saada e-mail http://www.eelk.ee/kadrina/
Kirjeldus

Kadrina kirik (pühitsetud Pühale Katariinale, millest ka kohanimi, varem Tõrvestevere, saksa keeles Tristfer 1596). Virumaa nooremaid ja keerukama ehituslooga hilisgooti sakraalehitisi.
Algkavatis pärineb 15. sajandi keskpaigast või kolmandast veerandist. Koosnes nelinurksest koorist ja kaks korda pikemast laiast pikihoonest. Välisnurgad kantkividest. Pikihoone oli võlvimata; ainult koor sai tänini püsinud roieteta ristvõlvi. Võidukaar on ehitatud puhtaist kantkividest, toetub silmapaistvalt lühikestele palendipiilaritele ja on sillatud madala teravkaarega. Võidukaare esikülje faasitud servad lõpevad reljeefse kolmiklehega (sama Padise kloostri ja Risti kirikus). Linnuseväravana mõjuv võidukaar põhjustab koori suhtelise eraldatuse. Koori idaseinas ümarvöödiga profileeritud raamistuses suur nelinurkne sakramendiniśś. Sissepääs üksnes lääneseinas, hiljem suurendati akende algkuju teadmata. Müüritrepp puudus.
Tõenäoliselt 15. sajandi neljandal veerandil kaeti pikihoone roieteta ristvõlvidega ja kindlustati tugipiilaritega. Lõuna- ja põhjaküljele ehitati täiendavad sissepääsud koos eeskojaga. Kaks paari neljatahulisi piilareid jaotavad ruumi kolmeks võrdse kõrgusega lööviks. Piilarid on hilisgootikale omaselt saledad (ristlõikes 0,68 x 0,68n m), kõrge sokliga ja tugeva astraalvõruga talumiplaadi all. Kõik võlvikaared on ristlõikelt nelinurksed ja servades faasitud. Vööndkaared on püsinud teravatena, kuid arkaadikaared on saanud ümara kuju, mis osutab stiiliarengu lõpp-perioodile. Kaarekonsoolid liigendamata seinapindadel on üldkujult trapetsitaolised (sama Keila kiriku kooris).
Tõenäoliselt 16. sajandi algul ehitati  uus topeltsein ja püstitati paksendatud müürile sale neljatahuline torn. Uus sein varustati põhjalõigus müüritrepiga, kust kitsas käik viib lõunaküljele ehitatud empoorile.
Hilisemate lupjamiskihtide all on säilinud dekoratiivseid seinamaalinguid hilisgooti ja barokkstiili perioodist. Võidukaare kohal figaraalmaaling (18. saj., avastati ja konserveeriti 1922. a.) ja selle all unikaalne geomeetrilise sümboolikaga maaling kiriku esimesest ehitusperioodist.
Sisustuses hauaplaat (15. saj.), puust krutsifiks (15. saj. neljas veerand), kaks laelühtrit (17. saj. ja 18. saj.).
Villem Raam
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee