16:16 esmaspäev, 19.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Kuusalu Laurentiuse kirik
Kirjeldus



Põhja-Eesti vanemaid kivikirikuid. Esikiriku kohta andmed puuduvad. Arvatavasti 13. sajandi lõpul rajatud algkirik ehitati tõenäoliselt Gotlandi Roma kloostri tsistertslaste juhtimisel, kellel kiriku lähedal Kolgas oli suurte maavalduste kindlustatud halduskeskus. Rootsipärasele traditsioonile osutab ka Laurentiuse valimine kaitsepühakuks. Tsistertslaste kava kohaselt rajati kirik allika juurde madalikule, mitte maanteeäärsele kõrgendikule.

Korduvalt ümberehitatud kiriku müüristikus väljaloetav algkavatis on rangelt geomeetriline ja koosneb praegusest nelinurksest koorist, sellest kaks korda pikemast ühelöövilisest pikihoonest ja käärkambrist koori põhjaküljel. Võlvid jäid esialgu ehitamata, kuid vastavale kavatsusele osutab müüritrepp lääneseinas. Tsistertslaste kirikuehitustava kohaselt puudus massiivne torn, seda asendasid viilutornid - suurem lääne-, väiksem idaviilul; torni tugimüür viilude siseküljel on säilinud. Säilinud on ka käärkambri teravkaarne raidportaal.

15. sajandi teisel veerandil kõrgendati seinamüüre, ehitati tugipiilarid ja laoti võlvid. Rippliseenitaolised laiad konsoolid ja vööndkaarefragmendid osutavad Tallinnast tulnud meistritele. Läänefassaadile kinnitati laienevate harudega paerist, nn. epifaaniarist.

Liivi sõjas 1564. a. purustati võlvid ja viilutornid. Kirik kannatas ka Põhjasõjas. Praegune barokk-kiivriga torn valmis 1760. a., mida kinnitab 1759. a. dateeritud kell. Vana fassaadirist toodi üle uue torni seinale.

Aastatel 1889-90 kirikut rekonstrueeriti ja kujundati ta neogootiliseks (arh. A. v. Howen). Koorile lisati iseseisva ruumina polügonaalne lõpmik; pikihoonet täiendati kahe külgehitisega, mis muutsid põhiplaani ristikujuliseks, kõik ruumiosad võlviti. Muutmata jäi üksnes torn. Interjööri kujunduse määravad kipsist ja betoonist vormitud neogootilikud roided ja konsoolid.

Sisustuses renessansskantsel (17. sajandi algupool, arvatavasti A. Pampe), altar (umbes 1660, osaliselt E. Thiele). kaks laelühtrit ja vaskne seinabraa (17. sajand).

Villem Raam

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Kuusalu Laurentsiuse kirik valmis algkujul arvatavasti 13. sajandi lõpus Kolga kloostrimõisa tsistertslaste juhendusel. Nelinurkne koor, käärkamber ja ühelööviline pikihoone olid võlvideta. 15. sajandi teisel veerandil võlvisid Tallinna meistrid pikihoone, barokk-kiivriga torn valmis 1760. a. Nii pikihoone kui koor laiendati ja võlviti uuesti neogooti stiilis aastal 1890.

Sisustusse kuuluvad renesansskantsel (A. Pampe töökoja toode 17. sajandi algupoolest), osalt säilinud barokne altar (põhiliselt E.Thiele 1660. aastate looming ), 2 kroonlühtrit ja seinabraa (17. sajand).

Vaatamisväärne on Kuusalu kirikuaed ja seal asuv Benckendorffi hauakabel, 18. sajandi lõpus ehitatud pastoraadihoone ja kalmistu (asutatud 1802.a.).

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee