03:45 teisipäev, 19.02.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Roosna-Alliku mõis
Aadress:
Kirjeldus

Üks esinduslikumaid mõisahooneid Eestimaal. Rajati 17. sajandi algul, kuulus pikemat aega v. Rosenitele, kelle järgi paikkond nime sai. Alates 1725. a. oli v. Stackelbergide valduses.

Varaklassitsistlik peahoone ehitati aastatel 1780-86 arh. J. Schultzi juhtimisel. See on kahekorruseline hoone, algselt kõrge kelpkatusega. Esifassaadil on vähe-eenduvad kesk- ja külgrisaliidid; ümarate nurkadega keskrisaliidi ees on graniitsammastel rõdu. Tagafassaadil kaugele eenduvad külgrisaliidid. Seintel varaklassitsistlikud pilastrid, liseenid, krohvraamistused, ovaalsed ehisväljakud, esimesel korrusel lai rusteering. Baroksete vormidega välisuks on meisterlik tisleritöö. 18. sajandile iseloomulikult on soklikorrus võlvitud. Teisel korrusel on esindusruumid, neist saal ja salong erakordselt kõrgetasemelise kujundusega. Saali roosast kunstmarmorist seinu kaunistavad valgest stukist trofeedekimbud, supraportidel ja peegliraamidel taimornamendis portreemedaljonid, ümarniśśide kohal bukranion-ornament. Lage kaunistavad girlandid, lillepärjad, roosiõitesse põimitud muusikariistade rippkimbud. Salongis on sinisest kunstmarmorist seinatahveldised, millel draperii ja roosivanikuga ehitud ümaras raamistuses putofiguurid. Louis XVI stiilis stukitöö tegi Böömimaalt pärinev C. Kalupka. Mõlemas ruumis on stiilsed kahhelahjud.

Üldkavatise kujunemist on mõjutanud mõisa läbivad maanteed. Ansambli tuumik on orienteeritud sümmeetriale. Peahoone taga on väike kivimüüriga piiratud regulaarpark. Suur osa kõrvalhooneist on hävinud, allesjäänud on ümber ehitatud ja sulavad nüüdisaegsesse hoonestusse.

1970. aastail tehti hoonele kooli tarbeks juurdeehitis.

Olev Suuder

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Roosna-Alliku mõis - Kaltenbrunn asutati Bogislaus Roseni poolt endise Jegelechti (Jõelähtme) küla kohale. Mõisale kuulus ka 1565. aastal ehitatud vesiveski. 1721. aastani oli mõis Rosenite suguvõsa omandus, siit edasi olid valitsejateks Stackelbergid.

1780. aastail ehitatud Tallinna arhitekt J. Schultzi projekti järgi varaklassitsistlikus stiilis peahoone oli üks esinduslikumaid mõisahooneid Eestis. Tänapäevalgi väärivad tähelepanu kaks suurepärase kujundusega saali. Teisel korrusel katavad värvilisi kunstmarmorist seinu Tartus töötanud stukimeistri K. Kalopka stukkreljeefid, kaunid on rikkaliku dekooriga valged kahhelahjud ning nn. portselanahjud 18. sajandist.

Esimene korrus on võlvitud ning kasutatud 18. sajandist alates valdavalt majandusruumidena.

Mõisahoone pikas korpuses püüab pilku kaarjalt fassaadist täiskõrguselt eenduv kaarakendega osa. Kogu fassaad on liigendatud rohkete kergelt seinast eenduvate ääriste, nn. liseenidega. Avarast vestibüülist viib paraadtrepp teisele korrusele kolmest suurest kaaraknast valgustatud trepikotta, kust pääseb saali. Roosna-Alliku mõlemad saalid on kaunid, seinte kujunduse poolest hinnatavad kunstiväärtused. Roosa marmorsaali seintel ripuvad valgest stukist trofeedekimbud ja jahilõbusid ning aiapidusid sümboliseerivad rippdekoorid. Helesinise saali seintel on kujutatud valgetes roosipärgades allegoorilisi figuure. Ka Roosna-Alliku mõisahoone sisekujunduses kajastub ajastu kõrgema seltskonna jõudeelu, mis kulges jahi- ja aiapidude lõputus ringis.

Hoonetekompleksi juurde kuulus esinduslik park. Algul rajati peahoone juurde väike barokkaed, hiljem vabakujuline esiväljak. 19. sajandi teisel poolel laiendati parki maantee ning Roosna-Alliku allikateäärne ala kujundati metsapargiks.

Roosna-Alliku karstiallikatest saab alguse Eestimaa pikim jõgi - Pärnu jõgi. Allikad on vee väljavoolu hulgalt ühed suuremad vabariigis. Nende kaldale ehitati 1870. aastatel piiritusevabrik, mis varustati tolle aja kohta moodsa sisustusega. Osa tolleaegse tehase hoonetest on säilinud.

Roosna-Alliku mõisahoonel on ka ajalooline tähtsus. 5. septembril 1791 anti siin välja "Halliko valla kohto ja Seaduse Ramat" - üks vähestest tolleaegsetest eraseadustest.

Saarist, T., Tõnisson, E. Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1986.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee