06:18 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArheoloogiamälestisedKalmed
Tarbja kivikalmed
Kirjeldus

Tarbja küla Kalamehe talu juures asuval kivikalmel teostasid arheoloogilisi kaevamisi aastatel 1958 - 1961 E. Tõnisson ja H. Moora. Kalme kuulub I aastatuhande esimesse poolde. Peale luu- ja keraamikaleidude saadi kalmest veel 422 tervet või katkist eset ( pronksist, hõbedast, klaasist ehteid, rauast ja kivist tarberiistu). Kõige arvukamalt oli leide 3. - 5. sajandist. Samasse kalmesse on maetud veel 11. - 13. sajandil.

Tarbja kivikalmed.

Läbiuuritud tarandkalme Tallinna - Tartu maanteest 0,5 km läänepool, Eiveresse mineva tee ääres. Ovaalse kalmeala pikkus ida-lääne suunas 20 m, laius kuni 14 m. Sisaldab kolm põhja-lõunasuunalist ristkülikulist tarandit. Peamiselt põletusmatused. Enamik leide 3. - 5. sajandist, üksikud järelmatused 12. - 13. sajandist. Kaevatud 1958 - 61 (E. Tõnisson) ja 1964 (T. Moora).

300 m kirde pool on teine, viiest tarandist kalme, milles lisaks 3. - 5. saj. materjalile on rohkesti 10. - 12. sajandi leide.

E. Tõnisson

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Tarbja külas Kalamehe talu maal, Tallinna-Tartu maanteelt Eiveresse viivast teest 50 m lõuna pool asub tarandkalme. Sellest 300 m kirde pool, Miku talu maal on teine kivikalme. Miku kalmet kaevasid Paide muinsusharrastajad 1905.-07. a. Selles oli 5 tarandit ja leiumaterjali (ligi 250 eset) põhjal on kalmesse maetud m.a. 3. sajandist kuni II aastatuhande alguseni välja.

Kalamehe kalmet kaevati 1958-61 (E. Tõnisson) ja 1964 (T. Moora). Nurmsi ja Preedi kõrval on see kolmas teaduslikult läbikaevatud tarandkalme endisel Järvamaal. Kalmealust pinda on enne kalme rajamist puhastatud tulega, millest on tekkinud süsine kihik kalmekihi ja puutumatu pinnase vahele. Kalmes oli 3 tarandit, mille sisetäidise moodustasid raudkivid. Põhiliselt valitses põletusmatus, leiti vaid mõni põletamata luutükk. Leide saadi kokku 911 numbrit, millest poole moodustasid savinõude killud. 422 terve või katkise eseme seas oli pronksist ehetest sõlgi, kaelaehteid, karjasekeppnõelu, käevõrusid, sõrmuseid; töö- ja tarberiistu esindavad kümmekond nuga, raudkirve fragment, paar ümmargust hõõrumiskivi, poolik tahk ja rauast õmblusnõel. Kalamehe kalmesse maeti surnuid 3.-5. sajandil, samuti ka 11.-13. sajandil.

Kalamehe kalme huvipakkuvamaks leiuks on 1 kodaratega ketassõlg, mis on tõenäoliselt toodud Lääne-Leedust 4. sajandi paiku.

Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee