20:54 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArheoloogiamälestisedKalmed
Nurmsi kivikalme
Kirjeldus

Nurmsi kivikalme

Kirikumäe all tuntud Kesk-Eesti suuremaid tarandkalmeid; täielikult läbi kaevatud. Kogupikkus ida-lääne suunas 51 m; koosnes kaheteistkümnest tarandist. Kujunenud kahe, algselt omaette rajatud väiksema kalme liitumisel; kummaski oli kolm tarandit. Maetud nii põletatud kui põletamata surnuid. Enamik leide pärineb 2. - 5. (6.), vähesed 11. - 12. sajandist. Kaevatud 1905. a. ja 1907. a. (Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Selts), 1921-23 (A. M. Tallgren, H. Moora), 1934-35 (A. Vassar).

E. Tõnisson

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Nurmsi Kirikumägi on 50 m pikk tarandkalmete rida, mida 1905. ja 1907.a. kaevasid Paide muinsushuvilised. A. M.Tallgren kaevas kalmel aastatel 1921-1922, H.Moora 1922-1923, A.Vassar 1934-1935. Viimane lõpetas kalme süstemaatilise läbikaevamise ja kirjutas monograafia "Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandkalmete areng". Nurmsi kalmesse on pidevalt maetud 2.-6.sajandini, vähemal määral ka 12. ja 16.-17.sajandil. 768 leiu hulgas on palju ehteid, töö- ja tarberiistu ning mõned relvad.



Nurmsi kalme on täielikult läbi kaevatud (1905. ja 1907. a. Järva Muististe Säilitamise Selts; 1921.-1922. a. A. M. Tallgren; 1922.-1923. a. H. Moora; 1934.-1935. a. A. Vassar).

Kalme on rajatud 2. sajandil mingi varasema asulakoha peale või selle vahetusse lähedusse. Idast läände 51 m pikkuses kalmes avastati tosina põhja-lõuna suunas kulgeva raudkividest tarandi põikmüürid ja kalmet lõuna- ning põhjaservast piiravad otsamüürid. Surnud on kalmesse maetud põletatult ja põletamata. Kalmet on pidevalt matmiseks kasutatud 5.-6. sajandini, üksikjuhtudel 12. sajandil ja arvatavasti ka 16.-17. sajandil. kaevamistel kogutud 768 leiu hulgas oli rohkesti pronksist ehteid. Leiti ka töö- ja tarberiistu (nuga, sirbi või vikati ots, naaskel jt.), mõned relvad (nooleotsi, odaotsi ning kilbineet), eriti aga teravilja jahvatamisel kasutatud kivimunakaid (44 eksemplari). Viimased on korjatud kivikalmesse ümbritsevalt põllult, kus on märgata nõrku jälgi meie ajaarvamise eelsesse aega ulatuvast asulakohast.

Teine asulakoht paikneb külas Tartu maantee veeres põhja poole alaneval nõlvakul. Praegune Nurmsi küla paikneb selle kõrval ja osalt ka peal.

Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989

Tartu-Tallinna maanteelt bussipeatuse juurest mõnisada meetrit ida pool põlluseljakul on kividega kaetud küngas - Nurmsi Kirikumägi. See on kivikalme, mille ristkülikuline plaan on olnud aluseks rahvapärasele nimetusele. Vana pärimuse järgi tahetud siia kunagi kirikut ehitada, aga kurivaim lõhkunud öösel kõik ära, mis päeval ehitatud. Nii jäänudki kirik ehitamata.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee