07:11 neljapäev, 22.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Raikküla mõis
Aadress:
Kirjeldus

Klassitsistlik ansambel, kujunenud mitmes järgus 18. sajandil eksisteerinud ehitiste baasil. Vana peahoone ehitati ümber 1804. a., kuid hävis tulekahjus 1817. a., taastati 1819-20 ehitusmeister Oebergi juhatusel ilmselt arhitekt C. Starcki ideid rakendades.

Kõrge sokliga ühekorruselise peahoone läänepoolse peafassaadi keskosa rõhutab imposantne sammasportikus kuue joonia sambaga ja rikkaliku stukkdekooriga (munavööt, rosetid, pärlnööriga ääristatud rosetikassetid jm.). Tagafassaadi tugevasti eenduv keskrisaliit, mida kroonib palmettfriisiga kaunistatud kolmnurkfrontoon, avardab saali. Algselt selle ees olnud puittrepp asendati enne 1887. a. paekivist terrassiga (neobarokne betoonbalustraad on hilisem).

Põhiplaanis domineeris keskne ballisaal rikkaliku stukkdekooriga (uste kohal raskepärased palmikud, akantuskonsoolid, maalitud suprapordid, lael lai stukkfriis, rosetid jm.). Saal ja ovaalsalong (nn. sinine tuba) selle põhjaküljel kahe paari joonia sammastega, rikkalikult kujundatud laekarniisiga ning valgest marmorist nikerdatud (vaasid roosidega, rosetid lindikestega jne.) kauni kaminaga esindasid enne tulekahju 1960. a. siinse klassitsistliku ehituskunsti paremikku, millele lähedast võis leida Jelgavas villa Medemis. Ruumijaotust mitmekesistab ümar (laste)tuba maja kirdenurgal.

Majaesist väljakut ääristavad pikad madalad kõrvalhooned, nn. alamõis (häärber), aidad ja tallid.

Parki rajas krahv A. v. Keyserling 1881. a. ühe esimese kiviktaimla Eestis (kohapeal tuntud "lillemäena"). laiendatud metsaparki asutas ta kodukalmistu.

1920. a. võõrandatud mõisa peahoonesse paigutati lastekodu, 1958. a. eriinternaatkool. Pärast tulekahju hooletusse jäetuna on peahoone hävimas.

Marta Männisalu
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Klassitsistlikus stiilis Raikküla mõisahoonet on peetud üheks kaunimaks omataoliste hulgas kogu Eestis. See ehitati 1830. aastail, mil mõis kuulus Venemaa rahandusministrile krahv Georg Cancrinile (1774-1845), kes ise huvitus elavalt ka loodusteadustest. Nii pärineb temalt Venemaa esimesi kliimavöötmete uurimusi (1834) ning selle alusel tehtud soovitused põllumajanduse arendamiseks.

Hiljem läks mõis tema väimehe krahv Alexander Keyserlingi (1815-1891) omandusse, kes asus mõisa elama 1847. a. Loodusteadlasena rajas A. Keyserling Raikkülasse esimese kiviktaimla Eestis.
A. Keyserlingi külalisena on mitmel korral Raikkülas viibinud tema ülikoolikaaslane, hilisem Saksamaa kantsler Otto Bismarck. Põline Bismarcki tamm, mille all peremees armastanud koos külalistega (nende hulgas ka O. Bismarck) juttu vesta ja kohvi juua, on kahjuks juba aastakümneid tagasi kuivanud.

Vaatamisväärne on looduskaitsealune Jänusmäe tamm ( ümbermõõt 5,4 m, kõrgus 27 m). Tamm on täies elujõus. Igal aastal tehtud selle lähedal väikesel künkal jaanituld. Krahv lasknud selleks puhuks alati mõisas õlut pruulida, see toodud tule äärde viieämbriste tammevaatidega. Õllejoomisel mõõdetud meeste tugevust: kes tahtis tugeva mehe nime kanda, pidi täisvaadi (umbes 80 kg) suule tõstma ja sellest jooma. Krahvile oli see jõukohane. Nii saanud küngas ja sellel kasvav tamm Jänusmäe nime.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee