08:41 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Kariste järv
Kirjeldus

Järve nimetatakse Vana-Kariste järveks, ta eri osi aga Suur- ja Väike-Kariste järveks. Paikneb Viljandi maakonnas, Abja-Paluoja loodepiiril, merepinnast 37,5 m kõrgemal. Järve kogupindala on 56,7 ha (Suurjärv 43,8 ha, Väikejärv 12,9 ha), suurim sügavus on 7,2 m (Suurjärve loodeosas).

Sakala kõrgustiku edelanõlva läbivas kagu-loodesuunalises Halliste ürgorus asuv orujärv. Oru veerud on järvele kõige lähemal kirdes, kus ka järve kaldad on kõige kõvemad. Ümbruskonnas domineerib lainjas moreenmaastik, kus on levinud savikad kamar-leetmullad, paiknevad viljakad põllud ning paiguti leidub ka metsa. Orulammil on peamiselt luhaheinamaad, kohati ka metsad liivasel pinnasel, järvest kagus isegi raba. Tänapäevaks on järv tugevasti soostunud ja setetega täitunud. Järve vananemist kiirendas oluliselt veetaseme alandamine umbes 1 m 1940. aastate alguses. Põhi on kalda lähedal kohati liivane (eriti kirdekaldal), kohati mudane, sügavamal aga katab põhja kõikjal vähemalt 1-3 m paksune mudakiht. Kitsenevasse järvekaela on tekkinud saar.

Kariste järvest voolab läbi Halliste jõgi. Järve suubub ka allikasooni ja kraave, leidub kalda- ja põhjaallikaid. Suurvee ajal tõuseb järve vesi kuni 1,5 meetrit.

Vesi ei segune täielikult: pinna- ja põhjavee temperatuuride vahe oli 1952. a. väike (4,2 kraadi), hapnikusisaldus aga väga erinev. Kollakasroheline vesi on keskmise läbipaistvusega (2,2 m).

Taimeliike oli 1952. a. keskmiselt (15 liiki).

Järv on väärtuslik kalajärvena. Eriti paistab silma liigirikkuse poolest. Esinevad särg, latikas, ahven, haug, nurg, viidikas, koha, angerjas, kiisk, koger, linask, roosärg, luts, turb; on saadud isegi forelli. Kunagi oli järv väga vähirikas.

Kariste järve põhiline tähtsus seisneb sobivuses kalastamiseks. Mõnevõrra väärtuslik on ta ka puhke- ja supluskohana: supluskohad on Kadrimäe ja Rehemäe lähedal. Järv on silmapaistvalt maaliline.

Matkajale pakub kahtlemata huvi enam kui 100 m pikkune maa-aluste käikude võrk ürgoru paremal kaldal Koodioru veerul punases liivakivis. See olevat kunagine paopaik, hiljem kasutanud Vana-Kariste mõis seda õllelaona.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Sügavoru koobas

Põlise Abja elaniku kooliõpetaja L. Pärna teatel esineb üks väike allikakoobas Kariste järvest lõuna pool nn. Sügavoru liivakivipaljandis. Arvatavasti seda kohta peetaksegi silmas rahvajutus, mille järgi Koodioru vastas üle järve elanud Vanapagan (Laugaste, Liiv, 1970).

Ülo Heinsalu. Eesti NSV koopad. Tln., 1987
Õisu ja Kariste järv

Muiste ei ole Õisus järve olnud, vaid alles hiljem Tallinnamaalt Oisu mõisast toodud.
Ühel päeval tuli põhja poolt suur must pilv kui kott, mis kõik Oisu järve vee enda sisse võttis. Pilve ees jooksnud suur must härg vihaselt möirates ja pilve sees üleval lendas üks vanamees, kes ühtelugu suure tuhinaga hüüdis: "Järi Õissu! Järi Kariste!"
Kui härg sinna kohta saanud, kus praegu Loodi kõrts seisab, viskas ta vihaselt oma sarve maa sisse ja kaapis korra jalaga. Sinna jäi kaks suurt ja sügavat auku, mida iga Viljandi poolt tulija Loodi kõrtsi ees paremat kätt tee kõrval praegu näha võib.
Kui pilv sinna paika jõudis, kus Õisu mõis ja järv seisab, olid inimesed parajasti heina tegemas. Kui nad nägid, et suur must pilv tuleb, püüdsid veel rutuga oma heina kokku panna. Sai pilv nende pea kohta, sadas sealt maha esmalt suur puupeaga nuga, pärast müdinal ja madinal kõiksuguseid kalu ja viimaks vihma kui oavarrest.
Heinalised põgenesid ruttu alt ära. Üks noorik, kes oma helmed heinasao peale oli jätnud, tahtis neid veel ära võtta, aga juba hilja: äkitsi langesid vetevood tema peale ja matsid enda alla.
Sestsaadik on Õisu järves näkk, kes iga aasta ühe inimese hinge pärib. Ka praegu upub Õisu järve enamasti iga aasta üks inimene. - Nõnda on järv Õissu saanud.
Nõndasama on järv Karistesse tulnud, muudkui et sinna keegi alla ei jäänud ja siis seal sees ka näkki ei ole.

J. M. Eisen. Esivanemate varandus. Sinisukk, 2000


Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee