03:46 teisipäev, 19.02.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Ülemiste järv
Kirjeldus

Varem Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv Tallinna kaguserval. Viimane nimi esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinus Tallinna linna valdusse. Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest 35,7 m kõrgemal. Veekogu pindala on umbes 960 ha, suurim sügavus väljavoolukanali juures 6 m (keskmine sügavus 2,5 m). Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu veidi suurendanud.

Ülemiste järv on pikiteljega kirde-edela suunas orienteeritud, edelaotsas laiem veekogu. Teravneva kirdeotsani ulatub Tallinna hoonestik, idas ja lõunas ümbritsevad järve soised heinamaad, kagus põllustaud kõrgendik, kus paiknevad Mõigu ja Järveküla asula. Läänes ja loodes piiravad järve kuni 10 m kõrgused männimetsaga kaetud luited. Kaldad on valdavalt madalad - läänes ja loodes liivased, lõunas turbased, idas kamardunud, kirdes lubjakiviklibused. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn - Linda kivi.

Kuna järv teenib Tallinna veevarustust juba 14. sajandist alates, siis on läbivoolu järvest pidevalt suurendatud. Suurim sissevool Ülemiste järve on Pirita-Ülemiste kanal. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud Kurna ehk Mõigu oja. vett annavad ka põhjaallikad. Looduslikuks väljavooluks oli varem Härjapea oja, praegu toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2 m ulatuses. Aastatel 1718, 1867 ja 1879 oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.

Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,3-1,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile.

M. ja K. Porki andmeil oli taimestik 1965. a. liigirikas (28 liiki), kuid vähene. Fütoplanktonit leidub järves rohkesti. M. pork on leidnud siit ühe haruldase ränivetika. Zooplanktonit on järves üsna palju, leitud liikide arv on üsna suur (56); leidub haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku oli 1958. a. vähe. A. Järvekülg on leidnud hulga haruldasi karpvähilisi. Järve kaldavees võib näha lainetuse mõjul taimejuurtest moodustunud "järvepalle", mis meenutavad väliselt ehtsaid järvepalle, aidates seletada viimaste teket.

Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. esineb peledit.

Ehkki Ülemiste järve veetase veetarbimisest tungitult suures ulatuses kõigub, on sealne linnustik M. kahru andmeil muutunud liigirikkamaks ning arvukamaks.

Folklooris on Ülemiste järv üsna tähtsal kohal. Muistendid leinavast Lindast ja Ülemiste Vanakesest on üldtuntud. On lugusid Ülemiste järve rändamisest, järve tekkimisest maa alla vajunud kiriku kohale jne.

Ka Eesti limnoloogia ajaloos etendab Ülemiste järv küllaltki tähtsat osa kui esimene mitmekülgselt uuritud Eesti järv. Uurimised toimusid aastail 1904-05 ja nende tulemusena ilmus 1908. a. G. Schneideri koostatud suurejooneline monograafia "Der Obersee bei Reval".

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Olewi kiwi Tori jões.

Kas seda kiwi seal kusagil olemas on, ei tea ma mitte, aga wana jutt käib kaugel ümber kaudu maal nõnda:

"Ennemuiste ehitanud Olew Tallinnas Olewi kirikut ja Kalew Riias Peetri kirikut. Mehed olnud aga üksteise peale kadedad, et üks teeb wahest kõrgema torni kui teine. Wõtnud siis Kalew nõuks, Olewi kiriku torn kiwiga maha wisata. Ta pannud kiwilingu peale ja wisanud Tallinnasse Olewi kiriku pihta. Olew olnud parajaste torni otsas tööl ja näinud, kui kiwi tulnud. Ta tõmmanud kinga jalast ja löönud selle kannaga kiwile wastu. Kiwi põrganud sellest löömisest tagasi ja kukkunud Ülemiste järwe äärde wette sisse, kus selle kinga kanna aseme kohast suur tükk küljest ära pudenenud. Suur kiwi on nüüd Tartu maantee ääres järwe kalda ligidal wee sees, kellel suur tükk küljest maha kukkunud. (Seda hüütakse ka Linda kiwiks, mis ta enam ei ole jõudnud wana Kalewi hauale kanda) - Olew olla nüüd ka omalt poolt kiwi lingu peale pannud ja tahtnud Peetri kirikule Riiga pihta wirutada. Ommeti ei olla kiwi mitte nõnda kaugele jõudnud, vaid kukkunud Tori alla jõkke sisse." - Kui suur see on ja kas, wõi kus ta seal on, ei tea mina.

J. Jung. Muinasaja teadus Eestlaste maal I (II) osa. Kogunud ja väljaandnud J. Jung Jurjewis, 1898. Tln., 2000

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee